Sadestusvorm-kaalutakse enne kuumutamist M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism:
% A = A kaal / proovi kaal x 100% F = a/b x (otsitava aine molekulmass/kaaluvormi molekulmass) % A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100% Sademete ja sadestusreaktiivide omadused- Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused-
hallitama. 64. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine. 65. Sademete ja sadestusreaktiivide omadused. Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerib ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus (näiteks dimetüülglüoksiim); Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhuga, teada koostisega. 66. Sademeosakeste suurus. Kolloid- ja kristalsed suspensioonid. Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 µm kolloidosake, >0,45 µm kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur,
need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus
kindla keemilise koostisega. Nõuded sademele ja sadestusreaktiivile: · kaaluvorm kindla koostisega · sadestusreaktiiv võimalikult selektiivne · sade olgu filtreeritav ja pestav sademe kristallid suured · sade vähelahustuv · kaaluvorm stabiilne ebastabiilseks võib nt muuta reageerimine õhuhapnikuga Sademe teke kulgeb kahe protsessi summana: -sadenemistsentrite teke -sademeosakeste kasv Suurekristallilise sademe saamiseks peaks sademeosakeste kasv olema domineerivaks protsessiks, seda võib soodustada - kõrge temperatuur - reaktiivi konts madal, lisada aeglaselt - võib aidata pH reguleerimine. Rakendusi Sulfaadi määramine SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2Cl- 2- Kaltsiumi määramine Ca + C2O42- CaC2O4 2+ Saadus filtreeritakse, pestakse, kuumutatakse: CaC2O4 CaO + CO + CO2 Aurustusmeetod niiskusesisalduse määramiseks
Kui osakesed on suuremad, nimetatakse sadet kristalseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand 32. Sademe tekkimise mehhanism. Suhteline üleküllastatus RS=(C-S)/S, kus S-sadestusvormi lahustuvus, C-sadestusvormi kontsentratsioon. Üleküllastuse korral C>S ja see tekib sadenemisprotsessi aegluse tõttu. Sadenemine toimub kahe protsessi summana: sadenemistsentrite teke (sõltub RS-st eksponentsiaalselt) ja sademeosakeste kasv (sõltub RS-st lineaarselt). Soovitakse suurekristallilist sadet, seetõttu oleks hea, kui sademeosakeste kasv oleks domineeriv protsess, seetõttu püütakse saavutada võimalikult madal RS. Madal RS saavutatakse: kõrgel temperatuuril (lahustuvus on suurem), aeglase reaktiivi lisamisega (hoitakse reaktiivi kontsentratsiooni madalal), vahel saab ka pH-ga mängida. 33. Millest sõltub sademeosakese suurus?
annaabi.ee 
