Curriculum Vitae Name: Paul Põõsas Date of Birth: 9th March 1993 Nationality: Estonian Address: Linnamäe tee 1265 Tallinn 13912 Email: [email protected] Mobile Tel: +372 55648995 Education & Qualifications 2009-2012 Jõgeva Gymnasium, Jõgevamaa 1999- 2009 Sadala Põhikool, Jõgevamaa Additional Information Languages: Estonian- Mother tongue English- poor written and spoken Russian- communication level Finnish-baseline Computer Knowledge: Experienced user of Microsoft office products. Keen user of the internet.
LISA 2. Tabel 12. Projekti tegevuse(materjalide) kulu 24 LISA 3. Tabel 13. Tõõjõuressursside palgakulu 25 LISA 4. Ärinimi: NAABRIONU OÜ Registrikood: 11478526 Asukoht: Kuusiku tee 6, Sadala, Torma vald, Jõgevamaa 48501 Eesti Vabariik OSANIKE KOOSOLEKU PROTOKOLL Sadala, Torma vald 04. detsember 2014 nr 1-1 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.30 Juhatas Helika Ude Protokollis Ivo Masing Võtsid osa: Helika Ude, Ivo Masing, Sulev Märss PÄEVAKORRA TEEMAD: 1. Kohvikuruumide ülevõtmine ja kapitaalremont 2. Meeskonna loomine 3. Rahaliste vahendite leidmine 4
Uuring toob välja, et ilmalikul sotsiaaltööl oleks nii mõndagi kristlikust sotsiaaltööst õppida ning lisaks vältimatule sotsiaalabile, pakub kirik ka abivajajate suunamist õigetesse kohtadesse, lastehoiu teenust ning vaimseid väärtusi. (Toplaan, 2014) Heaks näiteks kodanikuaktiivsusest ja üks viis sotsiaalsüsteemi arendamisest, on erinevad külaseltsid, kes vastavalt oma elanikkonna vajadustele ja huvidele mõtlevad välja abistavaid tegevusi. Näiteks Sadala külaselts pakub oma eakatele jututoa võimalust, kus käiakse koos suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade ettevalmistamise ja koristamise teenust. Antud tegevused aitavad kindlasti ennetada eakate sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades ja on suureks abiks üldise sotsiaaltöö edendamisel. (Paas, 2010) Kogukonnaks saab nimetada seda teatud gruppi inimesi või suuremat rahva hulka, kellel on
hävituspataljonlasest koosnev hästirelvastatud üksus ründas Võrtsjärve ja Valguta küla vahel metsas 8 mehest koosnevat metsavendade gruppi. Taganemisvõimaluse väljaselgitamiseks saadeti kaks meest luurele. Enne nende naasmist, piirati metsavennad ümber. Järgnevalt võtsid metsavennad üle Ahja vallamaja ja postkontori hooned ning heiskasid neile Eesti lipu. Pärast seda vallutasid metsavennad Jõgeva ja Kallaste linna ning Laeva, Ahja, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Pala ja Sadala vallamaja. Juba võeti võim üle ka Meeksi ja Võnnu vallamajas ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võnnu piirkonda üks Punaarmee regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema
.. mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju miks, milleks, mispärast, mistarvis, mistõttu, mismoodi, misjaoks 4. NAGU esineb tähenduses NÄITEKS ja tema ette pannakse koma. Mitmed koolid, nagu (=näiteks) Laiuse, Torma ja Sadala kool, on laiendanud ... 5. NAGU võrdluses on loetelu, mis sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei tule. Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju. Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju. 6. NAGU või NII NAGU seisab lause algul ja komakasutus on vaba. Nagu kõik koduloomad (,) vajavad hoolitsust ka kassid. Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust.
taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina
Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927 Jõgeva Sadala 87 23 108 244 944 4725 4440 Jõgeva Saduküla 87 20 128 267 623 4169 1138 Jõgeva Torma 87 22 150 214 796 4271 2396 Jõgeva Adavere 88 17 174 39 1717 4654 5642 Jõgeva Jgeva NS 88 12 155 55 2701 4258 5715 Jõgeva Kaarepere 88 13 176 28 831 4476 3619 Jõgeva Kevade 88 11 143 30 1179 4519 3849
Jõgeva Maarja 87 22 148 192 526 4389 2277 Jõgeva Pajusi 87 24 122 244 1132 4588 3696 Jõgeva Pala 87 20 85 158 1248 3403 3659 Jõgeva Pōdra 87 21 170 265 766 4690 1410 Jõgeva Rahva Hääl 87 23 61 268 1112 4609 3795 Jõgeva Saadjärve 87 25 117 278 1183 4495 3819 Jõgeva Saare 87 15 145 302 379 4033 1927 Jõgeva Sadala 87 23 108 244 944 4725 4440 Jõgeva Saduküla 87 20 128 267 623 4169 1138 Jõgeva Torma 87 22 150 214 796 4271 2396 Jõgeva Adavere 88 17 174 39 1717 4654 5642 Jõgeva Jōgeva NS 88 12 155 55 2701 4258 5715 Jõgeva Kaarepere 88 13 176 28 831 4476 3619 Jõgeva Kevade 88 11 143 30 1179 4519 3849
relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Võitluse algus: Algas 1. juulil, kus metsavennad ründasid Kiviõli linna. Viljandimaa metsavennad vallutasid Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu, Vastsemõisa ja Imavere vallamajad. Pärnumaa metsavennad võtsid võimu alla Mõisaküla ja Killingi-Nõmme. Tartumaa metsavennad võtsid enda kontrolli alla Kallaste linnad, Laeva, Ahja ja Vaimastvere, Võnnu, Meeksi ja Sadala. Tihtipeale rünnakud ebaõnnestusid ja kui õnnestusid siis ei suudetud hoida oma positsioone piisavalt kaua. Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede edasiliikumise tempo. Piirkondlikud eripärad: 1) Üldnimetuseks kujunes metsavend, kuid erinevates piirkondades kasutati selliseid nimesi: Malevlased, Roheline Armee, Võru Kaitsekorraldus, Leisi valla Julgeoleku Komitee, Omakaitse. 2) Suurus: Vastavalt
annaabi.ee 
