Gabriel García Márquez Gabriel García Márquez Sündis 6.märtsil 1927 Colombia kirjanik Nobeli kirjandusauhinna võitja 1982.a Neustadti kirjandusauhind 1972.a Elukäik Gabriel García Márquez sündis vanima lapsena üheteistkümnest õestvennast Magdalena departemagnus Aracataca külas. Tema vanemad olid Gabriel Eligio García ja Luisa Santiaga Márquez. Tema isa oli apteeker. Aastal 1929 asusid tema vanemad elama Baranquillasse. Gabrieli kasvatasid vanavanemad. Aastal 1958 Gabriel García Márquez abiellus ning kolis elama Venezuela pealinna Caracasesse. Aastal 1959 sündis perre poeg Rodrigo García. Õppingud , töö 14aastaselt sai Gabriel stipendiumi ja alustas õpinguid Rahvuslütseumis Zipaquirás 1947. aastal astus ta Bogotá Rahvusülikooli õigusteaduskonda
Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972
saarte, kalade, tubade, tööriistade, tähtede, hobuste ja inimestega. Veidi aega enne oma surma avastab ta, et see joonte kannatlik labürint järgib tema enda näojooni." Niinimetatud maagilises realismis põimub ajalooline tegelikkus üleloomulikkusega: sündmused kulgevad reaalsuse ja irreaalsuse piirimail, fantastilisi olukordi esitatakse kui tavalisi. Maagilise realismi tuntuim esindaja on kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez; ühtlasi nimetavad kriitikud teda nagu Borgestki postmodernismi alusepanijate hulgas. Gabriel Garcia Marquez (sünd. 1928) Kolumbias Aracatacas sündinud Gabriel Garcia Marquex käis Bogotas jesuiitide koolis. Ülikoolis õppis ta õigusteadust ja ajakirjandust ning seejärel töötas mõnda aega ajakirjanikuna kodumaal ja mitmes teises Ladina-Ameerika riigis, aga ka Pariisis ning Roomas, kus ta oli filmikunsti õppimas. 1961.aastast elas Garcia Marquez Mehhikos, 1967
Palju on kasutatud armastuse ja surma poeesiat. Taustaks olid ladinaameerika ühiskondadele iseloomulikud kontrastid: Lääne ühiskondadele iseloomulikke hüvesid nautiv kõrgkiht vastandudes poolkirjaoskamatutele ebausklikele indiaani kogukondadele ning suur varanduslik kihistumine. Revolutsioonid ja riigipöörded olid toonud rahvale suuri kannatusi, majanduslikult sõltusid riigid USA-st. Tuntuim esindaja on kolumbialane Gabriel Garcia Marquez (1928). Peateos, üks sajandi suurteoseid "Sada aastat üksildust" (1967) on ühe suguvõsa lugu, mis sümboliseerib inimkonda oma egoismi, igatsuste ja üksildusega. Oluline on verepilastusmotiiv, mis on justkui egoismi sümbol inimene pole võimeline armastama kedagi teist peale iseenda. Kõik väljastpoolt tulevad on võõrad ja tõugatakse eemale, kuid on ka erandeid. Võimetus armastada on üksilduse peamine põhjus. Tegevus toimub XIX sajandi keskpaigast XX sajandi alguseni
Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks: 1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem asjaolu, millele kindlasti ikski enne meid ei olnud pööranud vähimatki tähelepanu. 1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
