omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja, siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud Inkade rajatud tee Andides Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Macchu Picchu varemed Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu Kasutatud Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm (21:45) 09.05
päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. Arhitektuur 12nurkne kivi Macchu Picchu varemed. Sacsayhuamani kindluse Inkade kultuur. müüris Cuzcos. (u. u. 14001500. Inkade kultuur. 14001500) skulptuur Gigantne pea. Olmeegi kultuur. ( 1200 e.m.a. 600. m.a.j.) skulptuur Atlandid mehekujulised sambad Sõdalaste Templis Tollanis. u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. skulptuur
(Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Inkade rajatud tee Sacsayhuamani 12-nurkne kivi Andides kindluse müür Cuzcos Sacsayhuamani kindluse müüris 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel
Inkade Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja
Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15. Traagilise võitluse järel Hispaanlastega, kes häsvitasid kõik mis ette jäi. Mälestised on meie päevi säilinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
· Nende valitseja arvatigi olevat päikesesaadik ehk päikesepoeg maa peal · Veel oli riigipea ülemkohtunik, vägede juhataja ja ülempreester · Inkad ei ohverdanud jumalatele inimesi · Inkad ei väärtustanud kulda oli lihtsalt ilu asi · Inkade maa oli jagatud kas templitele või inkadele endile, kuigi palju sellest kuulus ka eraldi seisvatele külakogu- kondadele · Maa jagati iga aasta uuesti ümber Machu Picchu · Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi · Inkate kätetöö oli nii võimas et vallutajatest hispaanlased arvasid, et see on deemonite kätetöö · Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna h · ästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu Indiaanlased · Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse · Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse
rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Tallinn 7 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda
rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Juuru 7 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda
Linnu ja teid kaitsesid kivist kindlustused, kuid enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nad kasutasid tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Maiad 14
omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Seda ehitist katab saladuseloor- siiani ei teata, mis otstarvet hoone täitis. Samuti kuulub ta uute maailmaimede hulka.
annaabi.ee 
