mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Tuul tuli naerdes vihmaga võidu, sügisetaadilt sai tasuta sõidu. Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab, puude all kolletanud lehtedes kahistab. Kes küll need lehed siin murule ajas, kellel neid kirevaid lehti läks vaja? MARGIT SALUSTE
Laps tunneb pildilt ära õpitud sõna. Laps kordab järgi õpitud luuletust. VAHENDID: Pildid, mängujänesed, käpiknukk (jänes), köis. TEGEVUSE KÄIK: Räägin lastele, et Eestimaa metsades elab kahte liiki jäneseid, halljänes ja valgejänes. Näitan lastele mängujäneseid ja nimetan värve, üks jänes on halli värvi, teine valget värvi. Palun lastel korrata värvide nimetusi. Vaatleme jäneseid ka piltidelt. Jänesel on pikad kõrvad ja väike sabatutt. Näitan lastele pildilt valgejänest ja selgitan, et tema tunneb ära mustade kõrvatippude järgi. Jänesed elavad metsaservadel ja põldudel, näitan ka pilte. Jänesed magavad maasse kraabitud lohus. Jänesed on taimetoitlased. Näitan lastele pilte, mida jänesed söövad ja kordame koos taimede nimetusi. Jänesed armastavad talvel ka puude ja põõsaste koort. Näitan piltidelt puutüvesid ja nimetame koos puude nimesid. Jänese rahvapärased nimetused on haavikuemand ja pikk-kõrv
savi, rullisin selle laiaks ja üsna õhukeseks ning kleepisin selle lobri kasutades talle vaibana selga. Tema seljale vajutasin aga vaid ühe süvendi. Vaiba narmaste, aga ka mõlema elevandi sabatuti, puhul kasutasin taaskord peenikest sõela, ajades sealt pehmet savi läbi. Sabatutt. Kui olin lobri abil sabatuti (,,Londiste" puhul ka narmad) ära kinnitanud, lõikasin mõlema küünlajala puhul sälgu sisse ka lontidele, et ka sealt saaks küünla läbi torgata. Siis lõikasin mõlemale elevandile noaga ka naeratavad suud ning lihvin neid veel niiskete näppudega. ,,Londiste" puhul tegin veel enne kuivama panemist peeniksese traadiga augukesi, et õhk põletamise ajal välja pääseks.
plaane. 7 Hereford on sajanditevanune tõug, mida kasvatati algselt Lääne-Inglismaal Herefordi krahvkonnas. Algupäraselt olid herefordid suurekasvulised veoloomad, kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford) Värvuselt on herefordi veised tumepunased, pea, kõht, osaliselt selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga on valged. On olemas nii sarvedega kui ka nudisid hereforde. Põhja- Ameerikas aretatud tüüp on suuremat kasvu ning teda kasvatatakse praegu Soomes. Sünnimass on lehmvasikatel 39 kg ja pullvasikatel 41 kg, aastaste lehmikute kehamass on 365 kg ja pullmullikatel 487 kg (Soome lihaveiste 2000. a jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass ulatub 800...1000 kg-ni, täiskasvanud lehmade oma 550...700 (mõningail juhtudel kuni 900 kg). Seda peetakse
aug-15.apr. Aastaringselt võib kopraid jahtida kahjustuskohtades maakonna keskkonnateenistuse loal, see toimub kas varitsus- või hiilimisjahina või taksi või terjeriga. Igal aastal 6500-7000 kütitakse. Üldine jahiaeg 1.aug-15.apr Jäneselised: Valgejänes (Lepus timidus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 2-6, enamasti 3-4kg. Võrreldes halljänesega veidi ümaramate vormidega. Kõrvalestad alati mustade tippudega, vastu pead vaevu koonuni. Talvel üleni valge, sabatutt 5-8cm pikk on ka suvel valge. Levik: Põhja-Euraasias Islandilt ja Iirimaalt üle Skandinaavia, Baltikumi, Põhja- Venemaa ja Siberi kuni Sahhalinini. Põhja-Ameerika põhjaosas. Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides. Meie alades põhiasukas (erinevalt halljänesest). Arvukus Eestis: Toitumine: Sama mis halljänesel, ainult, et valgejänes toitub metsas, halljänes kultuurmaastikul. Koprofaagia. Sigimine: aastas 2-3 pesakonda. Tiinus pisut kauem kui halljänesel 47-54 päeva ja poegi 2-5
muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes ringimustes töötamiseks. Jahimehed hakkasid koeri pügama selleks, et muuta nad veidi liikuvamaks, ent karvkate säilitati tundlikes kohtades, näiteks liigeste ümber, rinnakorvil jne. Sabatutt nagu ka peatutt jäeti alles selleks, et koera oleks vees töötamisel paremini näha. Puudel on üks neid tõuge, kes on kõige kiiremini arenenud ja muutunud, kujunedes küllalt jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks koeraks. Puudel on tänapäeval maailma üks kõige hinnatum seltsi-ja näitusekoer. Puudel esineb nelja suurusvariandina (suur puudel(45-60cm), keskmine puudel(35-45 cm), kääbuspuudel(28-35cm) ja toy-
11 - nimme e. lanne 28 - sõrgats 44 - säär 12 - puusanukk 29 - piire 45 - kand 13 - ristluuhari 30 - sõrg 46 - pöid 14 - sabajuur 31 - sõrakesed 47 - laudjas 15 - päraluunukk 32 - saps 48 - udara tagavara 16 - sabarood 33 - piht e. abu 49 - nisad 17 - sabatutt 34 - kael 50 - kõht 17 VEISEKASVATUS 3.2.3 LOOMADE MÕÕTMINE Põllumajandusloomi mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks. Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne