· Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob''
Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori
Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill Suupill · RAHVATANTS seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants. · Voortantsud sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme. · Sõõrtants tantsitakse ringis, tantsijate arv ei ole piiratud. · Paaristants · Soolotants Rahvatants on samuti teistelt rahvustelt mõjutusi saanud. · Labajalavalss - Austriast · Polka Tsehhist · Ingliska Inglise ballitants, kus aeglase ja piduliku kõnnakuga kõnniti.
.. · ,,Meie err" Meie err oli herne rikas... · ,,Mu süda ärka üles" vaimulik rahvalaul, samad sõnad alguses · ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" segakoor, algus sama 16. Evald Aav · ,,Sõdalaste koor" ooperist ,,Vikerlased", Läki-läki... · ,,Hommik" koorilaul, Karjane läheb... koll-koll... · ,,Öösse ära kadus vanker vurinal" algus sama 17. Eduard Tubin · Ballett ,,Kratt" · Sabatants · Maksamereliste tants · V sümfoonia I osa - orkester 18. Gustav Ernesaks · ,,Mu isamaa on minu arm" · ,,Hakkame mehed minema" · ,,Kalamees naerab" meeskoor, Meri tuleb tagantharja · ,,Mind kutsuti pulma" rahvaviisi ainetel · ,,Tartu valgel ööl" · ,,Õlletegu" 19. Ester Mägi · ,,Bukooliku" - orkester 20. Veljo Tormis · ,,Raua needmine" 21. Arvo Pärt · ,,Minule"
külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts. Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud: Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud. Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused samaaegselt. Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult üksikuid: sabatants, kassarii, ingliska, kadrill, krakovjakk, galopp, marss, padespaan jmt. 12 RAHVALAUL IDA-VIRUMAAL Ida-Virumaa rahvalaulud ja -viisid moodustavad osa kogu Virumaa ja laiemalt Põhja-Eesti kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud,
annaabi.ee 
