Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist.
Tööjõupoliitika võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL, sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu Põllumajandus. Ühistamine taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand Kurnamine kolhoos pidi ära andma enamiku põllusaagist ja loomapidamis saatustest, põllumajandus langes, põldude viljakus langes, kariloomade arv vähenes.
Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal. Seoses "Aadlipesa" ja sellele eelnenud teoste "Faust" (1856) Ja "Asja" (1858) ilmumuisega tekkis poleemika eneseeitusest, egoismist ja kohusest. Nende probleemide lahendamisel ilmnesid lahkhelid Turgenevi ja revolutsiooniliste demokraatide vahel, kes keskendasid kogu oma tähelepanu nõrkustele, "liigse inimese" otsustusvõimeltusele, temas kodanikutunde puudumisele. Romaanis "Isad ja pojad" (1862) jätkas Turgenev "uue inimese" kunstilist jälgimist.
Tihkan teinud tõsist kodu-uurimuslikku tööd, millest teistelgi on põhjust õppida ja eeskuju võtta.'' (Ü. Tedre 1991) 15 *,,Tulihända püüdmas'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 2001, toimetaja Maarja Ojamaa. Nii nagu ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', nii ka see raamat sisaldab aastaid kogunenud lugusid, ütlemisi ja pajatusi Läänemaalt. Raamatus on juttu minevikku vajunud küladest ja taludest, seal elanud inimeste elust ja nende saatustest. Kirjutatud on ka neid lugusid, mis poliitiliselt varem ei sobinud. ,,Kohtumised...'' - Kirjastus Ilo 2004 Jõgisalu ja Tihkani - kahe loodushuvilise, bioloogi ja metsamehe lugusid kodusest loodusest. Kohtumisi taimede ja loomadega, silmast silma seismise hetki, mis jäänudki ainsaks nägemiseks ning saanud kirjutamise ajendiks. 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist: *,,Maaleib'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1984, toimetaja Helle Michelson.
Rotteri järgi on üks keskseid generaliseeritud ootusi inimese hoiak selles suhtes,kas tema käitumine on kontrollitud seesmiselt(internaalselt) või keskkonna poolt(eksternaalselt).Sisemine kontrollikese tähendab uskumist,et inimese tulevik,saatus sõltub eelkõige temast endast,tema oskustest ja pingutustest.Väline kontrollikese aga eeldab vastupidiselt,et inimese tulevik sõltub mõjukatest teistest inimestest,saatustest või juhusest.Inimesed sattuvad olukordadesse,valikusituatsioonidesse varem välja kujunenud ootustega võimalikest resultaatidest,mida nende käitumine kaasa toob,on oluline ka kuritegevuse lahtimõtestamisel.Rotteri veendumuse jörgi rikuvad inimesed kriminaalseadust lotuses suurendada oma staatust,võimu,enesehinnangut või parandada elutingimusi,materiaalset heaolu.Tavaliselt kordab õigusrikkuja minevikus soovitud resultaadi andnud käitumismoodust.