-Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad. -Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.
Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosalinekammersonaaditsükkeltempodegakiire aeglane kiire. 2) neljaosalinesümfooniatsükkel. Eeelmisetsükli kiire finaali etteon lisatudmenuettvõi skertos: kiire-aeglane menuett/skertos kiire. 18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokiajastu iseloomulikem osa basso continuo (generaalbass) hakkas kaduma. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli- 4 (algul klavessiini-, hiljem kvarteti-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus
1780-1810 klassikalise stiili kõrgaeg. Haydni ja Mozarti olulisemad teosed ja surma-aastad. 1780 lõpus alustas Beethoven. Mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tõsised muutused. Muusikas kerkisid esile heroilisus, isiklikkus, rahvuslikud jooned. Klassitsismi lõppu on raske määrata, sest ülemineks romantismile oli sujuv. Viini klassikud Haydn, Mozart, Beethoven. 18.saj toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisus. Improviseeritud saateharmooniat asendati klahvpilli partiiga, mis sai juhtivaks. Tavaliseim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveri-duo mõne meloodiapilliga. Barokktiro sai teiseks levinumaks kammerkoosseisuks. Klassikaline orkester sündis Edela-Saksamaal. Neljahäälne keelpillirühm ja nendega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on ainult trompet ja metsasarv. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven.
järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus