Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saastumine: põhjused ja tagajärjed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reostus, saastumine, fourth, veereostus, jäätmekäitlusppevihmad, üleväetamine, erosioon, põletamine, vulkaanid, metsapõlengud, välk, sudu, kasvuhooneefekt, istutamine, reostumine, heitvee, pindmine, äravool, naftareostus, sattumine, magevee, toitainetega, rikastumine, eutrofeerumine, merereostus, veekogudesse, perioodidel, viimine, saastatuspõhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist
Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades.
Põhjused: kütuste põletamine; põlevkivi põletamine; tööstuse saaste; transpordist pärinev saaste Tagajärjed: Kahjustab metsi (eriti okasmetsad), mulda, taimejuuri (tekib toitainete puudus), veekogude elustikku; orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused:vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; puhastusseadmed Veekriis ja veekogude reostumine: Põhjused: magevett on vähe; kulub palju (töösuse, kodusesmajapidamise jne); antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades; naftareostus; maa üleväetamine,keemilistetõrjevahendite kasutamine; mageveed on saasteohtlikud; veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed: põhjustab nakkushaiguste levikut; magevee puudus; naftareostus põhjustab loomade hukkumist; veekogude eutrofeerumine; mürkainete kogunemine organismi. Lahendused:veetarbimise vähendamine; heitvete puhastamine; õigeaegne väetamine ja
ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine;
ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine;
(metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline,
Sisenevad kohalikku toiduahelasse Võivad olla toksilised Hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus Liikide hävitamine Võõrliikide sissetoomine Kliima muutumine Geneetiline saastumine GMO Peamiselt on seotud nüüd siiski inimtegevusega Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara, tema kaitsmine on oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt. Kaitsta olulisi ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitusi Hoida geneetilist mitmekesisust Tagada liikide ja ökosüsteemide säästev kasutus Rio de Janeiro 1992 ÜRO keskkonna ja arengukonverents Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi
esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid
bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.