Päiksevarjutus Päiksevarjutus leiab aset, siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Päiksevarjutuse toimumine Täielik päikesevarjutus On siis kui... Osaline päikesevarjutus On siis kui ... Jupiter varjab maad Päikesevarjutuse ajaline käik Saaros Saaros on... Saarost kasutatakse... Saarose pikkus on umbes 6585,3213 päeva ehk peaaegu 18 aastat ja 11 päeva ja 8 tundi. Avastati Vanas-Egiptuses... Saaros tähendab korudmist. Päiksevarjutuse ennustamine Drakooniline kuu 27,21 päeva Drakooniline aasta 346,62 päeva Sünoodiline kuu 29,531 päeva Päiksevarjutus kindlals piirkonnas on iga kolme saarose järel ehk 54 aastat ja 1 kuu. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html Film ,,Päikesesüsteem" https://www
kuupäevadel. Ka ei jagu toodud arvudega Kuu faaside vaheline periood - nn. sünoodiline kuu (ajavahemik noorkuust noorkuuni, 29,531 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust. · 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) · 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) · 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab Saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest -- vähemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (täpsemalt 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel. Päikesevarjutustega on lood kehvemad - ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Vanarahvatarkus · Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga
drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt: 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest vähemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (täpsemalt 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel. Päikesevarjutustega on lood kehvemad -- ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.rak.edu
......................................9 2 1. SISSEJUHATUS Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha, asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab
Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust. On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai varem ära mainitud kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta
Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust. On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai varem ära mainitud kui inimene liigub köögist elutuppa ja mõne aja möödudes naaseb ta
Kõik planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust. On olemas nö. näilised ja tõelised endiseid ( või ka tulevasi ) asukohti ruumis. Nagu sai varem
annaabi.ee 
