Välimus Saarmas on suur, kehaehituselt sale, pika ja paindliku kerega ja madalate jalgadega. Keha ülapool on tumepruun aga alapool heledam.Keha suurus oleneb liigist näiteks Lõuna-Ameerikas elutsev hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Erakordselt vahvad on saarma vurrud: vanematel loomadel 1015 sentimeetrit pikad. käppade viis varvast on ühendatud ujulestadega,need on rohkem arenenud tagajäsemetel.Ujulestad hõlbustavad vees liikumist. Elupaik Saarmasele meeldib elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse teeb ta uru,
Ta võib kaaluda 512 kg, hästi toitunud vanemad loomad isegi 15 kg. Isasloomad on mõõtmetelt suuremad ja kaalult raskemad kui emased. Näljaperioodidel kõhnub saarmas märgatavalt ning võib talve lõpul kaaluda täiskasvanud loom vaid 56 kg (Laanetu, 2007; 2010). Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud.
Suguküpsus saabub isastel 9-18 kuuselt, emastel 1-2 aastaselt. Tiinus kestab 7 nädalat. Pesakonnas on keskmiselt 3 poega. Vastsündinud pojad on roosad, halli siidise karvaga. Silmad avanevad umbes viiendal elunädalal. Kutsikad jäävad urgu umbes kaheksaks nädalaks. ( Euroopa imetajad) 9 Saarmas ( Lutra Lutra ) Kehaehitus ja välimus Saarmal on pikk sale keha, lühikesed jalad, pikk jämeda tüveline ja ühtlaselt ahenev saba. Tal on lai koon ja väikesed kõrvad. Kõikide varvaste vahel on tal ujulestad. Ta ujub kiiresti ja ühtlaselt, veest ulatuvad välja vaid silmad ja nina. Ujumisel sukeldub sujuvalt ja vaikselt. Aastas vaid üks kuid kauakestev karvavahetus. Veeall ujudes kerkib pinnale mullirida. Isased saarmad kasvavad 1, 2 m pikkuseks ( ninaotsast sabatipuni), emased on kuni 1 meetrised
Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi. Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras. Urud on enamasti kaldas ja urusuu avaneb tihti vee alla (sellisel juhul on pesakambri laes õhuauk). Enamasti on ühel saarmal mitu puhke ja varjepaika. Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguil liikuda kümneid kilomeetreid väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saa saarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad. Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk. Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloom
haisu. Tuhkur on loom, keda peetakse ka koduloomana. Euroopa naarits on ühtlaselt tume, kuid tal on valge nina ja pisut lõua alt. Mingil on valge alamokk. Ohustab kalaliike ja lindude pesasid. Metsnugis on kollaka rindmikuga. Elab metsas. Tunneb huvi mesilate vastu – samaväärne mesilate kahjustaja kui ka karu. Kivinugis/kodunugis on valge rindmik ja see hargneb ka käppadele. Asub ka inimasulates. Saarma arvukus on väga oluliselt tõusnud ja teda võib pidada ka tavaliseks loomaks. Saarmal on kõige tugevam nahk/kasukas. Kalakasvatustele on ta suureks probleemiks. Saarmas seltsib inimesega väga hästi. Saarmasel on kombeks niisama lustida. Talviti laseb ta ennast kõhuli ja tagajalgadega lükkab ennast edasi – kelgutab. Käitub pisut lapselikult – talvel käib mitu korda kaldal ennast vette kelgutamas. Mäger on tavaline loom. Ta on jahiuluk, kuid praegu kütitakse vähem – nahk pole väärtuslik, samuti ei tee ta ka kahju. Elab urgudes/mägralinnakutes, mis on tehtud
annaabi.ee 
