Voimistuvaa kaakonpuoleista tuulta, yöstä alkaen 4-8 m/s. Hyvä näkyvyys. Suomenlahden länsiosa: Voimistuvaa kaakonpuoleista tuulta, yöstä alkaen 6-10 m/s. Hyvä näkyvyys. Pohjois-Itämeren itäosa ja Saaristomeri: Etelän ja kaakon välistä tuulta 8-12 m/s. Hyvä näkyvyys. Pohjois-Itämeren länsiosa ja Ahvenanmeri: Etelän ja kaakon välistä tuulta 10- 14 m/s. Huomenna tuuli heikkenee, päivällä lounaistuulta 4-8 m/s.
Soome maismaa rannajoon on pikkusega 1126 km. Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt, kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti paikneb Soome rannikumeres palju saari. Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 m. Soome Vabariigi kõrgeim punkt - Halti tipp (1328m) asub Enontekiö loodeosas. Pildil 1 on kujutatud Soome loodusgeograafilist asendit Põhja-Euroopas. Pilt 1. Soome asukoht Põhja-Euroopas. Vahelduv joon annab aimu põhjapolaarjoone paiknemisest Soomes. 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus Soome asub Euroopa suurregiooni põhjaosas
Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust. 9. Läänemeri. 9.1. Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused. Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Läänemere põhjaossa jäävad Botnia laht ja Botnia meri koos nende vahele jääva Merekurguga, ning Soome laht. Keskosa moodustabAva-Läänemeri, mida eraldavad põhjaosast Saaristomeri ja Ahvenameri. Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Ava- Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. *Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Läänemere lõunaosa
There may also be delays between the issue of Notices to Mariners for the original charts and those produced for the derived charts series. Below are a number of examples of an original chart and three modified copies, which illustrates the variation in the way the chart information is presented. Finally a new original chart of the same area based on new information. The examples are in sequence: • FI 903. Finnish general chart “Saaristomeri - Skärdgårdshavet“. Scale 1:200 000. Originally published in 1940, newest edition in 2002. No NtM corrections included. • BA 2297. British Admiralty general chart “Gulf of Bothnia – Saaristomeri and Ålands hav”. Scale 1:225 000. The first edition published in November 1984, newest edition in May 2003. NtM corrections included up to 30/2907/ 2004 • BSH 1300. German general chart “Finnische Küste – Åland-Inseln und Turku-
*337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi
annaabi.ee 
