Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR gyrus temporalis inferior ALUMINE OIMUKÄÄR gyrus occipitotemporalis lat
keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia):
margo medialis (A3) facies superolateralis (A4) facies medialis (A5) facies inferior (A6) - poolkerasid eraldab fissura longitudinalis cerebri PALLIUM – MANTEL - moodustab poolkera ehk hemisfeeri perifeerse osa - välispinnal vagudega piiratud käärud ja sagarad Lobi cerebri - otsmikusagar – lobus frontalis - kiirusagar – lobus parietalis - oimusagar – lobus temporalis - kuklasagar – lobus occipitalis - saaresagar – lobus insularis Piirid - Sulcus lateralis (B8) koos ramus posterior’iga (B9) eraldab superolateraal pinnal otsmiku- ja kiirusagarat oimusagarast - sulcus centralis (B10) otsmiku- ja kiirusagara piiril algab mediaalpinnalt ja lõpeb superolateraalpinnal lateraalvaost veidi kõrgemal - sulcus parietooccipitalis (D11) eraldab mediaalpinnal kukla- ja kiirusagarat
Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb frontaalse, parietaalse ja temporaalse sagara mediaalsetest osadest, mis on ajukoore jätkuks rostraalse ajutüve ja dientsefaloni kohal. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides.
Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset kirge ja armastust reguleerib inimese aju saaresagar ja juttkeha. Saaresagar, mis asub ajukoores, reguleerib emotsioone. Kuid juttkeha asub aga eesajus ja töötleb signaale, mis tulevad ajukoorest. Teaduslikud uurimused on näidanud, et just juttkeha aktiveerib ajus armastuse ja ka sugutungi. Sellest järeldataksegi seda, et seksuaalselt kirelt on võimalik minna üle üsna lihtsasti armastusele. Kuid armastus ja sugutung mõjutavad juttkeha erinevaid piirkondi. Näiteks seksuaalse kire korral aktiveerub ajus juttkeha ventraalne piirkond
Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset kirge ja armastust reguleerib inimese aju saaresagar ja juttkeha. Saaresagar, mis asub ajukoores, reguleerib emotsioone. Kuid juttkeha asub aga eesajus ja töötleb signaale, mis tulevad ajukoorest. Teaduslikud uurimused on näidanud, et just juttkeha aktiveerib ajus armastuse ja ka sugutungi. Sellest järeldataksegi seda, et seksuaalselt kirelt on võimalik minna üle üsna lihtsasti armastusele. Kuid armastus ja sugutung mõjutavad juttkeha erinevaid piirkondi. Näiteks seksuaalse kire korral aktiveerub ajus juttkeha ventraalne piirkond
Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset kirge ja armastust reguleerib inimese aju saaresagar ja juttkeha. Saaresagar, mis asub ajukoores, reguleerib emotsioone. Kuid juttkeha asub aga eesajus ja töötleb signaale, mis tulevad ajukoorest. Teaduslikud uurimused on näidanud, et just juttkeha aktiveerib ajus armastuse ja ka sugutungi. Sellest järeldataksegi seda, et seksuaalselt kirelt on võimalik minna üle üsna lihtsasti armastusele. Kuid armastus ja sugutung mõjutavad juttkeha erinevaid piirkondi. Näiteks seksuaalse kire korral aktiveerub ajus juttkeha ventraalne piirkond
annaabi.ee 
