Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. kuuluvad sinna. Villem Kapp Sündis 1913 Suure-Jaanis. 1938. aastal lõpetas ta TRK-s August Topmani oreliklassi. 1944. aastal lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1944. aastast kuni surmani töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Oli tegev ka Heliloojate Liidu juhatuses. Suri 1964. aastal. Villem Kapi looming Iseloomustavad sõnad: meloodilisus, lihtsus ja südamlikkus. Tähtsaim osa loomingust on koori- ja soololaulud.
Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre. Kalevipoeg läheb Soome ja tapab tuuslari. Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus Kalevipoeg pöördub tagasi Eestisse, kus kohtub oma vendadega. Vennad viskavad kiviga kaugust, et näha kes kuningaks saab. Kalevipoeg võidab kivi viskamise ja ta vennad lahkuvad maalt
Irumäel juhtunust. Läks tuppa ema otsima, ei leidnud, heitis magama, nägi unes Lindat kiigel kiikumas ja laulmas, sai aru, et ema on surnud. · Leinas, läks soome seppa otsima, et saada korralik mõõk. Lõhkus mitu mõõka, lõpuks sai sellise, mis ei läinud katki, kui ta seda vastu alasit lõi. Selle eest tahtis sepp saada suure hulga loomi, vilja raha jms. · Puhkasid seitse päeva, pidulauas jutustas Kalevipoeg purjus peaga välja Saarepiigaga juhtunu, läks vanima pojaga tülli, tappis ta, soome sepp sajatas Kalevipoega, et tema oma sõjariist teda surmaks · Kalevipoeg läks tuuslari paadiga koju, rääkis vendadele, mis oli juhtunud, kuid ei rääkinud soome sepast, saarepiigast ega Irumäe juhtumist. Vennad läksid liisku heitma, Kalevipoeg viskas kivi kõige kaugemale, seega päris maa.
https://www.youtube.com/watch?v= yOtMV23jogU Eugen Kapp (1908-1996) • Helilooja, pedagoog • Tallinna konservatoorium klaver ning komponeerimine • Isa Artur Kapp • Rahvuslik ning müütiline • Muinasjutuline rahvapärimus Looming • Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine" „Kalevipoja tants Saarepiigaga” https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/ kompositsiooni eriala. • Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“
Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks suures arusaamatuses ära. Kui poisid olid koju jõudnud, hakkasid nad ema otsima. Kalev läks Soome poole, seal kohtus Kalev saarepiigaga, kes vette hüppas ja uppus. Kalevipoeg leidis tuuslari üles ning tappis ta. Väsimusest otsustas ta puhata. Kalev nägi unes, et ta ema on surnud. Edasi läks ta Soome sepa juurde, kust ostis mõõda, mida sepp koos poegadega oli seitse aasat meisterdanud vanale Kalevile. Õhtusöögil tappis Kalevipoeg sepa poja saarepiiga pärast. Soomest tagasi, said vennad kokku ning noorim nendest rääkis neile oma seikadest. Vennad otsustasid liisku heitsa, kellest saab uus kuningas
Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku. Eugen Kapi "Kalevipoeg" (1947) oli esimene ballett eesti muusikas. Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on Kapp teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. Eugen Kapp on kirjutanud ka soolo ja koorilaule ning instrumentaalmuusikat sümfoonilisi teoseid, muusikat kammeransamblitele, miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. "Nokturn", mis loodud 1927. aastal konservatooriumis, on noore, 19aastase helilooja esimene viiuliteos. See on kauni meloodiaga, siira, romantilise kõlamaailmaga helitöö, kust kumab läbi ka midagi ellerlikku. Meisterlik
Kalevipoja 7. lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära
Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus. Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes, ei saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist. Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta. Ta tegi neiule halba kas mõtlematusest või siis hoopis meelega. Nõustun Marin Laagi väitega, et "Kalevipoeg" on paljudes kohtades hämar, seega on palju tõglendamise võimalusi. Hämar oli see ka Saarepiiga loos, kuid selletõttu me ei tea, miks Kalevipoeg Saarepiigale halba tegi. Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära. Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade
Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära. Kalevipoeg ei leidnud teda, kuid unenägu ütles talle siiski, et ema pole enam elus. Kalevipoeg leidis soome sepa koda, kust sai endale vägeva mõõga. Kojas hakkab hoobeldes rääkima Saarepiigaga juhtunust ning seepeale läheb sepa vanem poeg närvi. Kalevipoeg võtab mõtlematult mõõga tupest ning lööb pojal pea otsast. Härjapõlvlane raius maha tamme, millest tehtud silla üks osa Soome ulatub, teine aga meie randa. Kalevipoeg oli väga nördinud ning sõitis tuuslari paadiga koju tagasi. Ta kuuleb merelt piiga laulu ning ema hoiatavat häält mõõga eest. Vennad jutustavad nooremale pojale, et käisid maha pika maa, kuid ema ei leidnud
on seega saatusest määratud. Rahvuslik hiid, omamoodi metsakoll, nagu ta esines rahvaluules. Koosneb eelloost, põhiloost ja lõpplahendusest. Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks. Ta hakkab tööle: künnab põldu, asub linna ehitama ja toob selleks peipsi tagant laudu. Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku
Ta ei mäletanud selgesti, mis oli juhtunud ja ei tundnud seetõttu ka kahetsust. Rannale jõudnud, võttis Kalevipoeg lepituseks Tuuslari paadi. Merel kohtab Kalevipoeg kolme laeva, kolmas on täis noori ilusaid neide, kes kõik teda kaasaks tahtma hakkavad. Kalevipoeg ei ole kosilase-rolllist huvitatud. Kalevipoja pea saab meretuultes selgemaks, ta ei mäleta küll täpselt juhtunut, kuid näeb verejälgi mõõga küljes. Saarest möödudes meenus talle lugu saarepiigaga. Ta muutus murelikuks.Vetesügavusest kostab temani saarepiiga laul. Laulust kostab etteheide saarepiiga rüvetamise ja süütu vere valamise pärast. Ta ütleb: Oh sa vilets veljekene! Pikk on sinu võlapõli. Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud, astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista pähe
annaabi.ee 
