Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (ViljandiTallinn, Türi Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened Türi Horticultural Gymnasium 1926 The rights of a town given to Türi Türi administrative 1950 - 1959 Türi - the centre of Türi County.1997 Türi College of the University of Tartu for environmental science studies opened. 2000 Türi declared the Spring Capital of Estonia by Mart Laar, the prime minister of Estonia 2005 Türi became the administrative centre of newly formed Türi Parish. Türi museum 1995 Türi ...
rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam
Saarepeedi Kool Kertu Kipper Tartumaa Uurimustöö Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2009 1 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Üldandmed .......................................................................................................................................4 3.Geoloogiline ehitus ...........................................................................................................................5 4.Aluspõhi...............
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1
Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba
Klassi juhatajale võib nüüd palka maksta kuni 3 tunnise töö eest nädalas. 4. Ühendage kokkukirjutatavad kohanimed ja sõnad, kasutage õigeid algustähti, põhjendage. Uuriti Kõrg-Eesti pinnavorme. Suur- ja väike-karja tänavas on mitu kauplust. Eesti kaardilt leiame mitmeosalisi kohanimesid , nagu näiteks Uue-Saaluse, Vastse-Koiola, Suure-Jaani, Vana-Antsla, Uuemõisa, Mõisaküla, Väike-Prangli, Suuremõisa, Rannaküla, Kolga-Jaani, Pühajõe, Suur Emajõgi, Saarepeedi, Lääne-Nigula, Harju-Madise, Ahijärv, Viru-Jaagupi jt. F. Tuglase majamuuseumi juhataja August Eelmäe sündis Valgamaal Holdre vallas külasepa pojana. Suitsjärv on üsna Saadjärve lahedal. Suur-Belt asub Läänemere ja Põhjamere vahel, Suur väin aga Muhu saare ja mandri vahel. Raskeid lahinguid peeti II maailmasõja ajal Sinimägedes. Peipsi ja Pihkva järve ainsaks suuremaks saareks on Piirissaar. Hugo Salasoo on
Uks 357 Viiratsi Saeveski 86 168 276 Puidukoda OÜ 34 66 115 171 188 Karksi-Nuia Sakala Saeveski 75 55 108 133 Suure-Jaani, Põltsamaa Eesti Höövelliist 69 79 105 124 161 Suure-Jaani Rootsi Mööbel 44 70 84 Saarepeedi Textuur 178 60 64 Karksi-Nuia, liimpuit Viljandi Metall AS 270 162 240 345 Metallkonstruktsioonid ehitusele Leviehitus OÜ 77 172 180 343 394 Toom Tekstiil 640 262 312 332 226 Viljandi, tekid-padjad
annaabi.ee 
