Keemiliste elementide nimetuste saamislood Koostanud Martin Saar Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase
Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..............................................................................8 3
eleegiate kogum); fiktiivkronoloogiline järjestus maailma loomisest Caesari apoteoosini. Teoses ei ole keskset tegelast ,,kollektiiveepika". Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne (Phaeton), idülliline (Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe, Medea), kuid esiplaanil on siiski inimlik mõõde, ka jumalate puhul. Muundumised olid ühtlasi aitioloogiad taimede, loomade, tähtede ehk millegi või kellegi saamislood. ,,Metamorfoosid" ilmus pärast autori pagendamist Musta mere äärde, lõppviimistlust. Teose uurimisel on võetud eeskuju ka psühholoogilisest lähenemisest: o emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi tingiv või nendega kaasnev emotsioon: armastus o Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end. Metamorfooside tähtsus:
194 15.744 lugude peategelaseks on ajalooline figuur epiloog (Caesari apoteoos) ruumiline dünaamika: Trooja/Kreeka > Rooma Ei ole keskset tegelast, ,,kollektiiveepika" Erinevad hoiakud tegelaste suhtes: grandioosne (Phaeton), idülliline (Philemon ja Baucis), koomiline (Midas), dramaatiline (Niobe, Medea) Esiplaanil on inimlik mõõde, ka jumalate puhul Muundumised ühtlasi aitioloogiad taimede, loomade, tähtede jne saamislood Ilmus pärast pagendamist Musta mere äärde, autori lõppviimistluseta 1) Emotsionaalne eepika: tegelase käitumine muutumises, muutusi tingiv või nendega kaasnev emotsioon: armastus 2) Intellektuaalne eepika: ei paku lahendusi, ei väljenda eelistusi, ei püüa viia katarsiseni, ei pea ka olema happy end. Metamorfooside tähtsus 1. Kreeka müütide lõplik tõstmine kirjanduseks 2.
annaabi.ee 
