Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu. Töö tegelikkuseks muutmine kui töölise väljalülitamine ...
sellest et ta teab millise kannatuse see kaasa toob. 2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta. 2.5.1. Georg Wilchelm Hegel Kui Kierkegaard 1830.aastatel Kopenhaagenis teoloogiat õppis, oli seal valitsevaks Georg Wilchelm Friedrich Hegeli õpetus ehk hegelianism. Kodanikuühiskond ja riik olevat senise ajaloo tipp ning teoloogia mõistvat üksmeeles filosoofiaga seda ajaloo kõrgpunkti absoluudi ilminguna Jumala nähtavaks saamisena. See hegelianism on Kierkegaardile juba algusest peale vastumeelne nii oma absoluutsusepretensiooni kui ka elukauguse tõttu. Kierkegaard märgib et kui Hegel oleks kirjutanud, et tema süsteem on üksnes ,,mõtteeksperiment, milles ta on isegi paljudes kohtades millestki kõrvale põigelnud, siis oleks ta kindlasti suurim mõtleja, kes eales elanud. Praegu on ta koomiline." Sest reaalsete isiklike valikute juures, mis puudutavad tema individuaalset elu, tema
· tulemused võivad olla mõjutatud ka muudest teguritest (näiteks kasutatav arvestusmetoodika) 62. Millised on teadmistel ja oskustel põhineva palga kasutamise eelised ja puudused? 63. Mis on mitterahalised motivaatorid, loetle mitterahalisi motivaatoreid? Mitterahalised motivaatorid - see on midagi, mida inimesed tööandja juures väärtustavad, kuid mis ei ole otse väljendatav raha ega personaalse hüve saamisena. 1) Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.) 2) Tunnustus. Inimene soovib, et keegi nende saavutusi märkab. Tugevaim motivaator. Näited: · "ringijalutav juht" · "parimate" väljaselgitamine · edutamine · töö laiendamine, töö rikastamine · osalemine keerulistes projektides · koolituse võimaldamine
▪ Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. ◦ Meeleline kultuur: ▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine Samuel Huntington (1927–2008) • Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria
sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. Kaks peamist kultuurisüsteemi Ideatsiooniline kultuur: 1.Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. Meeleline kultuur: 1.Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine. Tsivilisatsiooniteooriad tänapäevad Tänapäeval on morfoloogilised kultuuri- ja tsivilisatsiooniteooriad levinud ennekõike sotsioloogias ja politoloogias; neid leidub ka ajalooteaduses,
annaabi.ee 
