Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi
on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib.
maailm on seetõttu kitsam või laiem ning ka meie võimalused on sellest lähtuvalt kitsamad või laiemad. Mõttemallid ja hingekarma sunnivad meid teatud olukordades ikka ja jälle sarnaselt käituma. Nad on võimelised säilitama ja võimaldama juurdepääsu faktidele ja järelduste tegemise reeglitele, mis on loodud toetudes eelnevatele isiklikele kogemustele. Oleme justkui programmeeritud masinad. Saatuse puhul võib tegu olla ka lihtsalt saamatusega - kui elu ei lähe nii, nagu soovitud, aetakse see abstraktse saatuse kaela. Igal tehtud asjal mõju meie hingele. Jeesus on öelnud, et kui te ka kogu maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis. Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Referaat : " Indigolapsed" 2008 Indigolapsed Millest see tuleb, et emad-isad ei oska oma isepäiste, arukate lastega enam hakkama saada? Kas tegu on vanemate saamatusega või erineb uus põlvkond lapsi eelmistest? Ameerika terapeudid Lee Carrol ja Jan Tober kirjutavad oma raamatus "Indigolapsed uus põlvkond on saabunud", et neil lastel on uut laadi psüühilisi võimeid, mida varem pole täheldatud. Nad võivad olla ülimalt arukad, kuid täiskasvanud võivad pidada neid ka probleemseteks, kuna nende mõtlemine ei mahu levinud raamidesse. Autorite arvates aga esindavad need lapsed teadvuse uut tasandit, millele inimkond on tõusmas.Nad loetlevad nende
õitseng 15. saj. teisel poolel ja langes kokku mõisamajanduse tõusuga. Kaarma kirik: Juba sajandi algul püstitati seal tugev läänetorn, mille fassaadi omapärasel viisil kaunistab ristide vahele asetatud krutsifiks. Sajandi teisel veerandil võlvisid Tallinna meistrid uuesti pikihoone. Ühelööviline pikihoone muudeti nüüd 2-lööviliseks. Vööndkaarte profiil ja 8-tahulised piilarid matkivad Tallinna 15 saj. alguskümnendil kujunenud eeskujusid. Piilarireljeefid, kus naiivse saamatusega on kujutatud inimest ähvardava nn. metsiku jahi motiivistik ja selle skolastilise vastandina paradiisilikku rahu sümboliseeriv tuvipaar viinapuulehestikus. Keila kirik: Ehitati 14 saj. teisel poolel Tallinna-Haapsalu vana maantee tähtsamal ristil. See on praegusest pikihoonest koosnev lihtne 4-nurkne ehitis, millel puudusid võlvid ja ilmselt ka kooriruum. Ta oli kaitseehitis ning seetõttu puudusid põhiseinas aknad. ja lääneportaali kaitseks oli 4-tahuline
Teoses on 170 tegelast, ta annab ülevaate eesti ühiskonna arenguloost ligi 50 aasta jooksul. Sügav elukujutus, esitatud probleemide filosoofiline ajatus. 1934 "Elu ja armastus" romaan. Palju dialoogi. Peategelased Rudolf ja Irma. Noored otsivad õnne linnast. Mehe ja naise suhted. Tugev kriitika eesti võrsuva väikekodanluse aadressil. 1935 "Ma armastasin sakslast" Peategelased Oskar (mõistuslik) ja Erika (armastuse nimel elav). Mina-vormis. Oskar kujutatud eestlasliku saamatusega, mille tõttu mõlemad õnnetud. Rahvusliku mineviku probleem- mil määral kannab eestlane kaasas oma rahvuslikku minevikku? Kuidas mõjutabajalugu meie kaasaega? Pigem raske minevikupärand, mis avaldab mõju ka omariikluse arengule. 1936 "Kuningal on külm" näidend. Ilmneb Tammsaare pessimism 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan" peetakse kogu Tammsaare senise töö kokkuvõtteks. Pettumus ja pessimism. Maa peal valitsev ebaõiglus, lihtsate hingede allajäämine kasuahnetele kaalutlejatele
annaabi.ee 
