Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saalijalgpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljak, futsalis, hooaja, saalijalgpall, saalijalgpalli, audi, harrastaja, lüüakse, veast, lööki, saajale, löödud, meeskond, fifa, ronaldo, pele, raju, 20min, 10min, palliga, jooksvalt, kanduvad, kohtunik, mängima, mänguvahendid, pükse, riietust, seljal, numbrid, vahetab, ümbermõõt, tähistus, oodatakse, loobub, vastaste, väravad, igatSisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida käega, kuid erandiks on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid
................................................................... 10 5. Töö koostajate kokkupuude jalgpalliga............................................................11 5.1 Mattias Daumi teekond jalgpallis................................................................11 5.2 Simmo Särje teekond jalgpallis...................................................................11 5.3 Kris Õmbluse teekond jalgpallis..................................................................11 6. Saalijalgpall...................................................................................................... 12 7. Turniiriks valmistumine.................................................................................... 12 7.1 Reeglid........................................................................................................ 14 7.2 Turniiri läbiviimine....................................................................................... 16 7.3 Turniiri statistika ja tulemused.
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
Nii normaalajal kui ka lisaajal peatatakse aja lugemine määruste rikkumise ja palli korvi langemise korral. Mängitakse nn seisvat aega.Aeg käivitatakse kohtuniku märguande peale. Jooksvat aega ehk olukorda kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul FIBA reeglites ei lubata Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi.Eesti Korvpalliliitlubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne korvilaud mille küljes on korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel.Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring Korvirõngas Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel
Euroopa meistrivõistlusi peetakse 1960. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1996. aastast 16 riigi koondised. Meistrivõistlused leiavad aset ka Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Kesk- Ameerikas ja Okeaanias. FIFA korraldab samuti naiste, noorte ja juunioride maailmameistrivõistlusi. Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa liiga- ja eri karikavõistlustel. Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda. Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierarhiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja pälvib maa meistritiitli ja parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Peale liigamängude
Nad ei tohi litrit lüüa enne, kui see on langenud jääle. Kui mängija eksib kohavalikul või lööb litrit liiga vara, siis teeb kohtunik talle märkuse ja paneb litri uuesti mängu. Situatsiooni kordumisel vahetatakse üks või mõlemad mängijad välja. Juhul, kui litter satub üle väljaku piiride, mäng peatatakse ning toimub lahtivise. See tehakse kohas, kus litrit platsil viimati puudutati või kust ta suunda muutes välja põrkas. Kui mängijal lüüakse kepp käest või see puruneb, võib ta ilma kepita edasi mängida. Mängijal on lubatud peatada või lüüa õhus olevat litrit avatud käega või suunata litrit mööda jääd. Rikkumiseks loetakse seda, kui litter visatakse võistkonnakaaslasele tahtlikult. Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega. Mängija võib viskuda jääle vastase löögi blokeerimiseks, kuid litrit ei tohi kinni hoida käega. Litter peab pidevalt mängus olema.
Rüselus ehk palli mängupanek (set scrum) Leiab aset pärast vea tegemist (söötmine ettepoole, väär rivistumine, valesissevise). Scrum'i moodustavad kaheksa mängijat kummastki meeskonnast (3 esirea, 2 teise rea ja 3 tagumise rea mängijat), grupeerudes nii, et saaks visata palli maapinnale nende vahel. Mitteründav meeskond paneb palli uuesti mängu. Hooker (koukija ehk esirea keskmängija) vastutab selle eest, et pall lüüakse mängu kannaga, see tähendab nügitakse seda jalaga kuhja ääre poole. Mängijad ei tohi kuhjast lahkuda enne, kui pall on sealt väljas. Need mängijad, kes kuhjas pole, peavad jääma kaugemale tagumisest kuhjasolijast. Pildil: Pildil on toodud näide rüselusest Küljejoonelt sissevise (line-out) Kui pall satub teisele poole küljejoont või kui palli valdav mängija sinna taha satub, fikseeritakse touch
annaabi.ee 
