,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
Marje 4 viisistas oma mehe luulet; ta organiseeris ja juhatas paljudes Eesti paikades laulukoore ja -ansambleid ning koolitas soliste. Abielust sündis kaks poega: ajaloolane, Eesti taasiseseisvumise juhte ja praegune europoliitik Tunne Kelam (1936) ning helilooja Kuldar Sink (19421995). 1938. aastal astus Peeter Sink Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse, juhtides Tallinnas Evangeeliumi Vennaste Ühingu Saalemi kogudust, mille nõukogude võim 1949. aastal sulges. Peeter Sink oli põleva südamega äratusjutlustaja. Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed. 1.2. Terroriaparaadi valve all Valguse poole pürgimine ja selle kaasinimestele vahendamine muutus Peeter Singi elutöö teljeks. Kõik muud anded rakendusid põhieesmärgi teenistusse. Parima viisi oma elutõdesid väljendada pakkus luulevorm
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud. Siiski hakkas temaga üks noormees rääkima ja lubas Santiago püramiidide juurde viia
Vanemuise teatri draamanäitleja Tunnustus: - 1976 ENSV teeneline kunstnik Filmid, telelavastused, kuuldemängud: - mänginud filmis ,,Lindpriid" (1971) - mänginud telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) -
Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose tegelased olid võõrad ning ei tundnud üksteist, ühiseks jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida ,,Oma Lugu". Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba. Algatuses karjatas ta lambaid. Hiljem oli ta ümbritsetud kindlate
Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane
Ta läks Annale külla ning näitas talle oma uusi luuletusi. Tagasiside oli oodatust erinev. Anna arvates ei olnud luuletused ei head ega ka halvad. Anna külastas oma näitlejannast sõbrannat. Ta rääkis talle, et armastab meest, kes on abielus. Oma õde Emmit külastades kohtus ta Genaadiga. Mees, kes oli pidevalt rääkinud armastusest Marie vastu, avaldas armastust hoopis Annale. Anna lükkas tema ettepaneku tagasi, kuid usaldas talle oma saladuse poja kohta. Eeduard Saalemi naine Alice Saalem suri. Oli alanud sõda. Üheksas peatükk Emmi ja Anna vahel oli sõnelus. Emmi kahtlustas, et Annal oli Juliusega suhe. Anna tunnistas, et armastab Juliust, kuid ei petaks iialgi oma õde. Peale seda ei külastanud Anna enam oma õe perekonda. Julius mõtles oma abielu peale ja jõudis seisukohale, et oleks pidanud kellegi teisega abielluma. Ta plaanis taas kirjutama hakata. Ta külastas Annat. Nad vestlesid Juliusega abielust.
- enne lammaste põllule viimist, ootas ta päikese laskumist ja hakkas lugema uut paksu raamatut, mille oli saanud, äkki ilmus tema kõrvale vanamees, kes Santiagoga juttu püüdis teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha kohta, mees nimetas end Saalemi kuningaks Melkisedekiks, suutis lugeda Santiago mõtteid ja pakkus poisile tehingut, et kui too annab kümnendiku oma lammastest mehele, ütleb ta poisile varanduse asukoha - Melkisedek joonistas liivale Santiago eluloo, poiss oli kohkunud, imestas, miks kuningas temaga üldse räägib, põhjenduseks tõi mees selle, et Santiago elab ,,oma loo" järgi ehk nii, mida inimene on alati igatsenud teha, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sekkub mingi
toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poiss vastas, et temaga nii ei juhtunud, sest kuigi tema vanemad tahtsid, et temast saaks preester, hakkas tema lambakarjuseks. Siis aga Santiago ehmus, sest vanamees justkui luges ta mõtteid, teades, et poisile meeldib rännata ning teadis ka tema isa ja ema nime ning kogu tema elu kuni käesoleva hetkeni, tema lapsepõlvelolluseid ning teadis ka unenäost ja varandusest. Vanamees osutus olema Saalemi kuningas ning ta nimi oli Melkisedek. Vanamees tahtis poissi aidata ning ütles, et kui poiss annab talle kümnendiku oma lammastest, ütleb vanamees, kuidas leida varandus. Poiss ei mõistnud, miks kuningas temaga räägib, kuid vanamees vastas, et kõige olulisem põhjus on see, et Santiago elab Oma Loo järgi. See on see, mida poiss on alati igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga
annaabi.ee 
