vajamata mingit puhkeperioodi. Enamik lõhedest siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale jüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Noored lõhed jõgedes toituvad puruvanadest, vette langenud putukatest ja vähikestest. Lõhe kasvab jões elades kolme aastaga ainult 10 cm pikkuseks, meres aga ühe aastaga üle 20 cm. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Ta on kiire ja tugev. Ta suudab liikuda kuni 50 km ööpäevas. Lõhe on üks tähtsamaid meie veekogudes elavaid kalu. Merivähk e. Homaar
Toitumine Kalakotkas on peaaegu eranditult kalatoiduline (Cramp & Simmons 1980, Randla 1976). Pere toidu toob isaslind uksi, samal ajal kui emaslinnu ülesanne on järelkasvu toitmine (Tuvi 2002). Saagijahil käivad kalakotkad tavaliselt üksikult, kuid eriti headel saagialadel võib kohata mitmeid kalakotkaid koos saaki jahtimas. Toidu koostis. Kalakotka toidumenüü liigilise osatähtsuse ning kaalulise koosseisu uurimine on kullaltki keeruline. Saakkalade liigi määramiseks kasutatakse teatud nn võtmeluid, mis praagitakse kotka poolt toidust välja. Võtmeluude järgi on suhteliselt kerge maarata saagiks langenud kalaliiki ning vastavate näidiste abil ka isendi arvatavat suurust. Üheks selliseks osaks on kalade lõpusekambrit katvad luud: preopercula, opercula, subopercula ning interopercula, mis kokku moodustavad operculum'i. Seda kasutatakse karpkalalaste, lohelaste ning ahvenlaste määramiseks
põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale hüdroelektrijaamaehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest jaräimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. 10 KOKKUVÕTE Tänapäeval kuulub Läänemeri nii tiheda laevaliikluse kui ka rannalähedaste valglate elanikkonna arvu poolest maailma kõige aktiivsema tegevusega merede hulka. See on arenenud tööstusriikide suurte jõgede suubumispaigaks ja paljude inimeste puhkepiirkonnaks. Siin käib ulatuslik majandustegevus, mis annab sissetuleku kohalikele elanikele
lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid.
Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale hüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja
lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. r. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 33. Kalade meeleelundid ja käitumine. a. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses;
annaabi.ee 
