ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid
kes erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega peeti teda omaette perekonda kuuluvaks. Liivasonglane kaevub põhjasetetesse, kus toitub vetikatest ning taime- ja loomajäänustest. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Selline vastse-elu kestab 4...5 aastat, alles seejärel toimub moone täiskasvanud silmuks. Nüüd tekivad ka silmad ja imilehter ning seejärel algab rännak merre. Meres on esimeseks mureks sobiva saakkala leidmine, kelle külge end imilehtri abil puurida. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest. Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra. Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult.
www.zbi.ee ajakiri.kalastaja.ee Saagi püüdmine: Saaki varitsedes kinnitub jõesilm imilehtriga saagi külge ning teravate hammastega varustatud keele abil uuristab naha läbi, puurib augu saagi kehasse ning imeb samal ajal ära vere ning purustatud koed. Jõesilm on nagu raipesööja. Tihti hävitab ta ka saakkala siseelundid. Selliselt läbi-puuritud ja augustatud loom sureb. Jõesilm ohvrit ei vali, saagiks langevad kõik need kalad, kes ette jäävad. Et aga enamasti jäävad ette haiged, vigased või suure arvukusega kalad, ei tekita jõesilm oma toitumisega kalade hävinemisele kahju. Juhuse avanemise korral ei ütle silm ära ka raibete, surnud kalade, vähkide jms. söömisest. ajakiri.kalastaja.ee
80 pH9,5 60 40 20 0 L-ser (-5M) PGF (-8M) 17,20 (-11M) Käitumiskatsed · Hoidumine · Röövlooma ja saaklooma vahelised suhted Saagi ja röövli vahelised suhted · Saakkala satub röövkalale kergemini ohvriks · Röövkala püüdmisedukus langeb · Vesikirbu (saak) ja kala (röövel) vahelised suhted Mõned teemad kalade füsioloogiast · Hingamine ja hapnikupuudus (erinevatel liikidel on erinev tundlikus, kuidas seda määrata) · Kalade meeled (haistmine, nägemine, kuulmine, küljejoon) · Orienteerumine veekogus, koelmute leidmine
Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub olema suurem ja tugevam, rabeleb ta veel hulk aega säga maos, nii et läbi kõhunaha on seda näha. Nad kasvavad üsna kiiresti, olles 1-aastaselt 25 cm ja 3-aastaselt juba 75 cm pikkused. Siis saab säga ka suguküpseks. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA2.htm) Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA.htm)
Kalade hammaste tüübid, seedekulgala osad, soole ehitus, seedenäärmed ja nende funktsioonid. Toitumiskäitumine, kalade jagunemine toiduobjektide järgi, ökoloogiline püramiid. Lepiskalad ja röövkalad, segatoidulised kalad. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis läbivad soole seina. 7 Seedenäärmed maks, pankreas, sapipõis. Maks ainete lõhustamine ja varuainete sapipis A sgitoru magu prak
· Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. 32. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. a. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. b. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), c. pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. d. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. e. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis f. läbivad soole seina. Seedenäärmed maks, pankreas, sapipõis. Maks ainete lõhustamine ja varuainete säilitamine. Kahjulike ainete detoksikatsioon. Sapipõis sapp toimib detergendina, mis g
annaabi.ee 
