Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saakidest" - 5 õppematerjali

Areng viiendaks eluaastaks
6
doc

Areng viiendaks eluaastaks

meeldib talle tegeleda ka praktiliste asjadega. Ta oskab tööriistu käsitleda (taob naela, saagib lauda, oskab trelliga kruvi seina lasta jt. lihtsamaid töid) ning talle meeldib oma fantaasia järgi meisterdada ja ehitada. Poiss tunneb huvi tehnika vastu, talle meeldivad autod, mootorattad ja ATV-d. Isaga käidi suvel päris tihti kodulähedases järves kalal ja sellest on saanud poisile juba suur ja hingelähedane hobi. Kalalkäikudest ja oma saakidest räägib Ats juba väga asjalikult ja kaasakiskuvalt. Huvi tekkimisel mõne mängu või tegevuse vastu on ta väga põhjalik ja püsiv. Paraku ei tunne ta veel huvi lugemise ega kirjutamise vastu. Ta ei tunneb vaid ükslikuid tähti (A,I,O,S,T) ja numbreid (1,5,7).Ta küll oskab numbreid loendada, aga ei tunne neid. Kuna sellel teemal poiss rääkida ei taha, lisab Atsi ema, et neil tekkivad peaaegu alati tülid, kui ema talle tähti või numbreid õpetada üritab. KÕLBELINE ARENG

Pedagoogika → Arengupsühholoogia
6 allalaadimist
Otepää kõrgustik
10
doc

Otepää kõrgustik

Erodeeritud mullad on väheviljakad. Nad kuuluvad põllumaana kasutamisel VII--IX ja väga tugevasti erodeeritud mullad koguni X, s. o. kõige madalamasse hinde- klassi. Mõningate arvestuste kohaselt on näiteks keskmiselt erodeeritud mullad kaotanud erosiooni läbi keskmiselt 5.00--1000 kg lämmastikku hektari kohta. Sama mullaerimi (-tüübi) piires on keskmised saagid nõrgalt erodeeritud muldadel ligikaudu 3U, keskmiselt erodeeritud muldadel 3/4--V2, tugevasti erodeeritud muldadel V2--V-i saakidest, mida saadakse erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass)

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
52 allalaadimist
Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Maasikatest valmistatakse: - moosi, - kompotte, - siirupit, - mahla, - zeleed, - dzemmi, - povidlot, - marmelaadi, - dessertveini, - likööri - maasikakokteile, - maasikakalja. Liialt küpseid marju kasutatakse pirukates, kookides, küpsistes, sufleedes, pudingites. Maasikaid kuivatatakse (väiksemad marjad hilistest saakidest). 17. Tähtsamad toitained vaarikas. Vesi, süsivesikud, energia 18. Vaarika koristamine, säilitamine kasutamine. Viljad valmivad juuli 1. ­ 3. dekaadil. Marju korjatakse regulaarselt mõne päeva järel. Kergesti varisevaid sorte korjatakse iga päev. Laua- ja säilitusmarju korjatakse hommikul või õhtul. Muljumise ja purunemise vältimiseks paigutatakse nad juba korjamise käigus turustus- või säilitustaarasse

Toit → Toiduained
48 allalaadimist
Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

- maasika-koorekokteil, - maasikakali. Maasikaveinid, -nalivkad, -liköörid: - dessertvein, - liköörvein, - maasika-valgesõstravein, - maasika-jõhvikavein, - maasikaliköör. Liialt küpseid marju kasutatakse: - pirukates, - kookides, - küpsistes, - sufleedes, - pudingites. Maasikaid kuivatatakse (väiksemad marjad hilistest saakidest). Sügavkülmutamine. Enne sügavkülmutamist pole soovitav maasikaid pesta. Sobivad: - tugeva viljalihaga, - tumedavärvilised võimalikult värsked marjad. Marjad: - külmutada -35 kuni -40C juures, - säilitada temperatuuril -18C. Külmutamisel väheneb maasikate: - magus maitse, - võib suhkrut peale raputada. 17. Tähtsamad toitained vaarikas. Toitaineid 100 grammis marjades Vesi 85,9 g

Põllumajandus → Köögiviljandus
35 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

arvukuse kasv ning võõrliikide levik kontrolli tõhustamise kaudu 5.Harrastuskalapüügialase õigusruumi lihtsustamine; kalastusklubide kaasamine veekogudel kalavarude majandamisse ja järelvalvesse 6.Kalastajate teadlikkuse tõstmine keskkonnasäästliku kalapüügi alal; harrastuskalastuse populariseerimine noorte hulgas 7.Kalandusturismi arendamine 8.Ülevaate parandamine harrastuspüügi saakidest (harrastuspüügiõiguse alusel) ja püüdjatest 4.3. Valdkonna analüüs Harrastuskalapüügi arendamise eesmärk aastatel 2014-2020 on populariseerida, arendada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki ja kalaturismi ning sellele teenuseid pakkuvaid majandusharusid. 26 Kalastiku seisundi parandamiseks on vaja laiendada või vajadusel taastada kalade kudealasid ja elupaiku, mida mõjutavad nii otseselt inimtegevusest tulenevad kui ka

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun