Miks kerkisid natsid Saksamaal esile? (lk. 58-59) )- Arvati, et see on ainuke jõud, mis suudab pidudada kommuniste. Mis on “Mein Kampf” ja millest see räägib? (lk. 59) )- Hitleri raamat, milees on ühendatud Hitleri autobiograagia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus Millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur? (lk. 59-60) 1923a korraldasid hitlerlased münchenis mässukatse.1932 a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohast.1933a nimetati Hitler kantsleriks. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida? – mõisted SS ja Gestapo (lk. 60) riigisisene politsei Gestapo ja natsie partei sõjaväestatud orrganistasioon SS Millised muudatused toimusid majanduse arengus? (lk. 60) Plaanimajandus, väga suurelt keskenduti sõjamajandusele ja laenati raha, mida peale vallutusi tagasi maksta Mõisted füürer ja Kolmas riik (lk. 59)
ERSP algatas 24. veebruaril 1989 koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ning Eesti Kristliku Liiduga Eesti kodanike komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimistega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 11.-12. märtsil 1990. Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis nõudis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandjaks ning deklareerijaks. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le 76 ja Eesti Komitees saadi 21 kohta (sama palju kui Rahvarinne). 1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike), kaitseministri (Hain Rebas) ja kultuuriministri portfellid (Peeter Olesk). ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine
President lootis sel moel kindlustada paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni võitu vasakopositsiooni üle, kuna valitsuskoalitsiooni populaarsus oli viimasel ajal pidevalt kahanenud. Prantslastele ei olnud nimelt meelt mööda valitsuse karm, Euroopa Liidu ühisrahale üleminekust põhjustatud kokkuhoiupoliitika ning suutmatus vähendada tööpuudust. Valimistulemused olid aga rabavad: vasakpoolsed eesotsas Sotsialistliku Parteiga võitsid parlamendi 577 saadikukohast 334. Chirac sai enda kõrvale nüüd sotsialistist peaministri Lionel Jospini, kelle populaarsus on aga jätkuvalt kasvanud. VÄLISPOLIITIKA. Välispoliitikas torkab silma endiselt Ameerika vastane hoiak. Selleks on otsitud liitlasi Euroopast Saksamaa näol, ilmselt lootes rakendada tema majandusvõimsust suveräänse Euroopa rajamise huvides. Idas on Prantsusmaa nagu paljude teistegi suurriikide pilgud pööratud Hiinale. 1997. a. käis Chirac Hiinas. Pekingis allkirjastati nn
aspekte, mis ilmnevad ka abordi seaduslikkuse pooldamises. Uurimaks Demokraatliku partei valimistulemusi, vaatleme järgnevalt viimast kahte presidendivalimist (2008 ja 2012) ning nelja viimast korda, mil valiti esindajaid Senatisse ja Esindajatekotta (2012, 2010, 2008 ja 2006). Viimastel Senati valimistel 2012. aastal said Demokraatliku partei esindajad 53 kohta 100st. Samal aastal aset leidnud Kongressi Esindajatekoja valimistel võitsid nad 453 saadikukohast aga 201 kohta. Lisaks toimusid 2012. aastal USAs ka presidendivalimised, kus demokraatide poolt hääletas ühtekokku üle 51% valijatest. Vaadates presidendivalimiste ning Senati ja Esindajate koja valimiste tulemusi kombineeritult, selgub, et kõigi kolme valimiste lõikes toetas demokraate 50.78% hääletamas käinutest. (Federal Election Commission, 2013) Minnes ajas veidi tagasi ning analüüsides ka varasemate valimiste tulemusi, selgub, et 2010.
Lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis 19381945 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943-1944 sõjaväeametnik Tallinnas. Kevadel 1944 arreteeriti, vabanes septembris. 1944-1946 TÜ riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1946-1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. Aastast 1954 kutseline kirjanik Tallinnas. 1992 valiti Riigikogu liikmeks, loobus varsti saadikukohast ja pühendus kirjutamisele. On mitu korda kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Abielus kirjanik Ellen Niiduga. Loomingust Alustas luuletajana. 1958. aastal ilmus tema esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luulekogu, millega autor astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. Kasutas vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika.
annaabi.ee 
