sama analüüsi meetodi abil teada, kas teostatu on andnud soovitud tulemusi või tuleb teha täiendavaid korrektuure. Kulude juhtimise tulemuslikkus sõltub paljuski analüüsitava info kvaliteedist ja hulgast. Kuluefektiivsus logistikas sõltub juba sellest kes kus ja kuna kauba nt laosüsteemi sisse võtab. Kui seda teeb keegi, kes oma tööga toime ei tule kaotatakse juba tööjõu ja info edasi jõudmise tõttu aega. Toodete komplekteerimise juures saadetisteks, tuleks samuti kasutada töötajaid, kes tunnevad tooteid ja teavad laos hoiukohti. Autojuhti pole mõtet saata saatelehega võõrasse lattu kaupa otsima. Samuti käib kuluefektiivse logistika alla taara- ja pakendilogistika. Ettevõte saab kasutada aluseid ja pakendeid uuesti , ning autod ei pea tegema tühisõite. Mida vähem resursse ettevõte kasutab seda kuluefektiivsemalt see toimetab. Viited: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika
süsteemset tulemust 2. Joonista ja kirjelda ettevõtte tarneahela etapid! Tarnimine- hankimine-tootmine-ladustamine-jaotuskanalid-tellijad-lõpptarnija 3. Kirjelda (või joonista) transporditeenuse protsess lähtekohast sihtkohta (konsolideerimine ja dekonsolideerimine)? Konsolideerimine – sorteerimisterminalides erinevatelt saatjatelt saabunud saadetiste liitmine üheks saadetiks Dekonsolideerimine – ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks . Erinevate vedude, erinevate veovahendite, erinevatele klientidele ja ladudele. 4. Missugustel juhtumitel eelistab tellija „uksest ukseni“ transporti või kokku- ja jaotusvedu? Mugavus, kiirus, kindlus 5. Miks on vaja logistikaettevõttel kasutada lisaväärtusteenuseid? Nimeta vähemalt viis lisaväärtusteenust! Kindlustus Tollivormistamise teenus Keemiliste ainete vedamine Mittegabariitsete kaupade vedamine Lõhuvad kaubad 6
FIFO, LIFO). o Hoiundamine (aktiivladu ja reservladu) o Aktiivkohtade täiendamine o Komplekteerimine (väljanoppimine aktiivkohtadelt vastavalt kliendi tellimustele) o Sorteerimine, ühildamine, pakkimine (väiksemad tellimused ühildatakse suurteks, pakkimine, kaalumine, mõõtmine). o Lähtestamine (viiakse loovutusalale ning koondatakse väljuvateks saadetisteks) Laotehnoloogiad: hoiusüsteemid · Alljärgnevalt on välja toodud enamlevinud hoiusüsteemid: o Madalad kaubaaluste riiulid (palju erinevat kaupa erinevatel kaubaalustel) o Peenkaubariiulid (tavakõrgus kuni 2,3m) o Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega (9-14m, väikese ringlemissagedusega toodete puhul) o Virnastamine (otsepõrandale üksteise otsa)
Artikkel 5 1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. 2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või kaubaliigi või kaubasaadetise kohta. Artikkel 6 1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht; b) saatja nimi ja aadress; c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress;
Cross-docking (Cross-docking) Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne
spetsiifilisemad väärtust lisavad tegevused). Kasumit teenib peamiselt klientide kohaletaoimetamise vajaduste rahuldamiselt. Uruulatuse alusel jaotatakse jaotuskeskusi: kohalikud riiklikud (NDC- National Distribution Centres) regionaalsed (RDC- Regional Distribution Centres) tsentraalsed 8. Terminaal, või sorteerimis- või ümberlaadimisladu (cross docking või mixing warehousei ladu, kus saabunud konsolideeritud saadetised sorteeritakse umber uuteks konsolideeritud saadetisteks mis lähetatakse edasi. 8. Komponendilaod (component hubs) Ladu komponentide hoidmiseks enne lõppkoosteprotsessi 8. Cash and carry laod (cash and carry warehouse) hulgikaupade ladu, kust kliendid saavad jae kaupu osta. Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod läbivoolu ja U-voolu ladudeks. Läbivooluladu laadimisluugid kahes küljes, kauba liikumine läbi lao. Sageli väljavenitatud kujuga külgede, pikkuse laiuse suhe üle 2:1
võimalik käsitseda veoprotsessis mehhaniseeritult. Ilma kaubaalusteta, lahtise kauba üleandmine veoks on sel juhul eritingimus. Olemas on kaubagruppe ja saadetisi, mille vedusid tehakse alati ainult erikokkulepete alusel. Niisugusteks kaupadeks, saadetisteks ja vedudeks on: • hinnalised esemed • elusloomad • taimed • temperatuuri kõikumise suhtes tundlikud kaubad • saadetised, mille laadimiseks või kinnitamiseks on vaja kasutada spetsiaalseid seadmeid