Pariisi naasis noor militaargeenius lausa Caesarina. Ta oli sedavõrd populaarne ja ohtlik, et temast vabanemiseks tuli Barrasil taas välisminister Talleyrand’i mõistus appi võtta. X BONAPARETE’I EGIPTUSE SÕJAKÄIK JA 18. BRÜMÄÄRI RIIGIPÖÖRE Nüüd otsustas Talleyrand Inglismaa nõrgestamiseks läbi lõigata brittide kaubandustee Indiasse. Selleks tuli saata Bonaparte Egiptusesse ja sealt Süüriasse. Mais 1798 asuski noor väejuht Vahemerd ületama. Peale 35 000 sõduri võttis ta kaasa ka suurel hulgal teadlasi, kunstnikke ja kirjanikke. Enne igat lahingut kõrbes oli ta esimene lause: “Teadlased ja eeslid, keskele!” (Eesleid oli vaja moona transpordiks, teadlasi tulevikuks. Egüptoloogia aluspanija ongi Napoleon.) Halbadest uudistest Prantsusmaal luges Napoleon inglise ajalehest. Inglise peaminister William Pitt noorem oli kokku pannud uue Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Austria,
Võitjana kodusõdadest tuleb välja Octavianus, kellest saab ainuvalitseja. Valitsejaks sai Octavianus 31 eKr ja Rooma senat andist talle aunimetuse Augustus. Pärast keisririigi algust vormiliselt vabariik säilis aga de facto mitte, keiser nimetas ametisse väepealikud jm. Säilisid küll senat ja mitmed muud riigiasutused aga tegelik võim oli keisril. Suurima territooriumi saavutab Rooma keiser Traianuse valitsemise ajal, valitses ta 98-117pKr. Traianuse ajal Rooma hõlmab endas terve Vahemerd ümbritseva ala ja ka osa Euroopast, Britannia, Gallia, Germaania, Hispaania, Kreeka, Juudamaa, Mesopotaamia jne. 2saj pKr toimub oluline muutus, Rooma loobub aktiivse välispoliitika ajamisest ja ajapikku tema alad hakkavad vähenema, piirialad langevad naaberriikide alla, liitlasriigid, mis olid Roomast sõltuvad iseseisvusid. Rooma suurriik hakkabki 2saj pKr paiku hääbuma. Hilise keisririigi ajajärk algab keiser Diocletianuse valitsemise algusega aastatel 284-305pKr
ka kõrgemas sõjakoolis. Ta sai ka väejuhi reputatsiooni, vallutas Tauloni tagasi Revolutsioonisõja lõpp (Campo Formio rahu) Campo Formio, millega Austria tunnistas kaotust Prantsusmaale ja lõpetas Pr vastu moodustunud koalitsioonisõjad. Sellega tõusis Napoleon väga kõrgesse seltskonda. Egiptuse sõjakäik ja selle läbikukkumine (Nelsoni võit Niiluse lahingus, Rosette kivi ja Champollion). Soovis vallutada Aasiat. 1798-1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse. Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm-le sõja. Venemaa tungis Põhja-Itaaliasse, mis pani surve alla Prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma ta jättis oma armee Egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu
Läänest ja lõunast uhub Euroopa mandrit maailma suuruselt teine ookean Atlandi ookean, mis hõlmab ligi viiendiku maakera pinnast. Ookeanil on palju ääremeresid, lisaks Põhjamerele ka sügavale maismaasse lõikuvad Läänemeri ja Vahemeri. Ookeanilt jõuab rannikule sooja ja niisket õhku, kõige soojemad õhumassid liiguvad ekvaatorist põhja poole. Ookeanivoolused mõjutavad omakorda kliimat, kandes edasi sooje veehulki. Sügavale maismaasse lõikuvat Vahemerd loetakse samuti Atlandi ookeani osaks. Ookeaniga ühendab seda Gibraltari väin. Arvukad poolsaared ja saared jagavad Vahemere paljudeks erinimelisteks meredeks, millest suuremad on Aadria meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri, Türreeni meri. ((Foto: Meetrikõrgune kaitsetamm Hollandis Zeelandi provintsis, kaitseks merelainete eest.)) --- 62 Merevee keskmised temperatuurid mõnedes Vahemere linnade piirkondades Linn Jaanuar August
Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Colbert'i ajal ( Prantsusmaa) ehitatud 240 km pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Kommunikatsioon Varauusaeg tõi kaasa maailma senisest märgatavama avanemise: maadeavastused muutsid oluliselt maailmapilti; liiklemisolude paranemine, postiteenistuse rajamine ning meedia teke suurendas informatsiooni edastamist ja tarbimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
