turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
arusaadav katke kostis. «...Viljakandvaid paiku toetada kaubandusega, viljatuid manufaktuuriga ... Näidata inglise härradele meie nelja bombardi *: «Londonit», «Brabanti», «Bourg-en-Bresse'i» ja «Saint- Omeri» ... Kahurväe tõttu peetakse nüüd sõda ettevaatlikumalt. .. Meie sõbrale härra de Bressuire'ile... Sõjaväge ei saa pidada, kui makse peale ei panda ...» jne. Kord kõvendas ta häält: «Paastu jumala nimel! Sitsiilia kuningas suleb oma kirjad kollase vahapitsatiga nagu mõni Prantsusmaa kuningas. Võib-olla on ülekohus seda talle lubada. Mu onupoeg, Burgundia hertsog, ei lubanud kellelegi vappe punase põhjaga. Valitseja võim rajaneb ta eesõiguste puutumatusel. Märgi see üles, vader Olivier.» 426 Teine kord hüüdis ta: «Oi, oi, kui tüse läkitus! Mis siis meie keisrist vend meilt tahab?» Silmi üle kirja libiseda lastes hüüdis ta sekka:
kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju
kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest. See on analoogia järgnevale. Inimese närvisüsteemi talitlusega on tegelikult samasugused seaduspärasused. Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
