katmikkultuurideks. Köögiviljade valikul arvestatakse nende küpsust ja värskusastet; lõhna ja värvust; säilitustingimusi: temperatuur, niiskus; hooajalist saadavust; hinda. Köögiviljade kasutamisvõimalused toidutegemisel on piiramatud. Peaaegu kõiki köögivilju saab toidutegemisel kasutada värskelt, sügavkülmutatult või konserveeritult. Puuviljad. Puuviljad jaotatakse vilja ehituse järgi: 1) seemneviljalised: õun, pirn jne; 50 2) luuviljalised: ploom, kirss, virsik, aprikoos jne; 3) tsitruselised: mandariin, apelsin, greip, sidrun, laim jne;
2) feodaalne, 3) kodanlik, 4) sotsialistlik. Võttes aluseks territooriumi ulatuse ning millistena riigid eksisteerisid erinevates aegruumides, saame kaks riigi ajaloolist tüüpi: 1) linnriigid, 2) impeeriumid (vrdl Montesquieu liigitusega fakultatiivse osa teema 4 § 2 p.1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
ja ka seda oskame vaid hävitada, mitte luua. y on olemise tasandite uus katkestus, uus hüpe kõrgemale astmele, elu uus kvaliteet. Inimese elu iseloomustab x (elujõud), y (teadvus) ja lisaks uus jõud - tähistame selle z-iga ja nimetame eneseteadvuseks (selfawareness). Inimene on mitte ainult teadvusega olend, vaid ta on teadlik oma teadvusest. Eneseteadvus suunab ja kontrollib teadvust vastavalt oma eesmärkidele (motivatsioonile) - just see on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused (inimese tasand on m+x+y+z). Teadus ei tunne neid jõude. x, y ja z - me võime neid nimetada elujõuks, teadvuseks ja eneseteadvuseks, kuid meie poolt külgeriputatud sõnalipikud on kui sõrm, mis osutab kuule - kuu ise on müsteerium (Schumacher 1979). Loodusliku olemise nelja taset (valdkonda) võime märgistada mitmeti: inimene - m+x+y+z loom - m+x+y taim - m+x mineraal - m Võime märgistada ka teises järjekorras: inimene - M
hind Nõudlust ei saa seostada mingi konkreetse kogusega vaid tegemist on seosega kauba hinna ja tema nõutava koguse vahel. Seda kogust, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad nimetatakse nõutavaks koguseks. Nõudlust väljendatakse enamasti nõudluskõvera abil Tekib küsimus, miks nõutav kogus kasvab, kui kauba hind langeb? Selgituseks alustagem meeldetuletusest, et ühiskonna ressursid on piiratud, inimeste soovid ja tahtmised aga piiramatud. Teatud kindlat vajadust on võimalik aga rahuldada mitme erineva hüvise abil. Näiteks nälga võib kustutada võileivaga, hamburgeriga, praega, kookidega ja veel paljude söökidega. Kui meid ümbritsevas maailmas poleks ressursside nappust, võiks igaüks oma nälga kustutada selle roaga, mis talle kõige rohkem maitseb. Paraku pole meist keegi aga piiramatult rikas ja seepärast tuleb alati arvestada suhteliste hindadega. Need aga sõltuvad sellest, kui vähe