korda reguleeritakse ja seejuures paljuski piiratakse riigis kehtiva seadusandlusega. Nii korporatiivsete organisatsioonide endi kui ka nende normistiku osas on kaasajal seega määravaks suhe riigiga - tegemist võib olla kas legaalsete (seaduslike; formaalsete) või illegaalsete (põrandaaluste ehk mitteformaalsete) korporatiivsete organisatsioonidega. Illegaalsete korporatiivsete organisatsioonide näiteks võiks juristidele tuua kuritegeliku organisatsiooni - maffia konkreetsed vormid (Cosa Nostra, Hiina Triad jne). Legaalsete osas peaks piiritlema omakorda: 1) seadusandluse üldalustel, kuid ise vabatahtlikult kujunenud korporatiivseid organisatsioone (nt poliitiline erakond; jahimeeste selts; Eesti Juristide Liit jne) ning 2) seadusandluse alusel, kuid riigi poolt asutatud ja riigi rangele kontrollile allutatud korporatiivseid organisatsioone, mis sulavad juba avaliku võimu organisatsiooni (nt Kaitseliit -
2. etapp kui saadavad tulud (benefits) ületavad kulusid (costs): 3. etapp kui see kindlustab isiklikke suhteid; 4. etapp kui see kindlustab suurema koosluse toimimist või on lubatud teatava sotsiaalse institutsiooni poolt. Nagu on näha esitatud skeemist, võivad kuritegude toime paneku taga olla erineval tasemel moraalsed otsustused, mis algavad karistuse vältimise lootusest ja lõppevad enda tajumisega tähtsa ürituse eest võitlejana (nt maffia või fundamentalistliku terrorivõrgustiku liige). Empiiriliste uuringutega on siiski korduvalt leitud, et valdav enamik kurjategijatest jab oma moraalses arengus pidama 1. ja 2 etappi.49 Sellest tulenevalt on püütud luua kurjategijatele moraalse mõtlemise, kalkuleerimise arendamise programme, millest tuntuim on Moral Reconation Therapy (MRT) (moraalse valiku taastamise teraapia).Programmi käigus esitatakse kurjategijatele lahendamiseks moraalseid dilemmasid (kas on lubatav varastada
and Drug Act, mis keelustas vabamüügilt igasugused narkootilisi aineid sisaldavad tooted (Coca-Cola) ning samas oli tegemist ka esimesele USA farmakopöale alusepanemisega. Algus läks raskelt uue korra kehtestamisega palju määrati arstkonnale ja rohuteadlastele karistusi, tuhanded istusid kinni. Nagu 1919. a alguse saanud kuiva seadusegagi, avastati narkootikumidevastase võitluse käigus, et keelamine ajab asjad vaata et hullemaks tarbitakse edasi, kuid nüüd lisandub mängu veel maffia, korruptsiooon jne... 1930 muudustatakse The Federal Bureau of Narcotics (selle agentideks said tolleks ajaks likvideeritud alkoholivastase võitluse agendid). 1937. aastani oli kanep (marihuaana) veel vaba selle aine probleem tekitati samuti vastaval aastal aset leidnud keelamis-aktiga. 49 Järgmine suurem narkootikumide vastane võitlus USA-s leidis aset Nixoni ajal (algas 1971)
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
