Elektrolüüdina kasut konsentr väävelhapet. Kütuseelement- elektroodidele antakse pidevalt kütust juurde. Lihtsaim vesinik- hapnik element, kus vesiniku oksüdeerumisel eraldunud energia muudetakse elektrienergiaks. On loodussõbralik, kuna ainsa saadusena tekib puhas vesi. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüsiks nim keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel. Läbiviimiseks paigutatakse elektrolüüsi nõusse kaks elektroodi- anood (+) ja katood (-), mis on ühendatud vooluallikaga. Katoodil toimub alati elektronide liitmine ning anoodil loovutamine. Katiooonid liiguvad katoodile ja liidavad elektrone ning anioonid liiguvad anoodile loovutades elektrone. Elektrolüüsi saab läbi viia elektrolüütide vesilahustes või sulatatud elektrolüütides. Viimaste elektrolüüsi toodetakse aktiivseid metalle (Na, K, Ca jt) Vesilahuste korral sõltuvad saadused sellest, millise elektrolüüdiga on tegemist.
Erinevuseks, et iga vedelkristalli juurde on paigutatud transistor, mis töötab lülitina ja juhib pinget. Tulemuseks hea kontrastsus. o OLED kuvarid Üks uuematest võimalustest kuvarite valmistamiseks. Koosneb järgmistest kihtidest: Alus (võib olla painduv plastmass) Anood, mille läbi liiguvad elektronid OLED-i Orgaanilised kihid, mis koosnevad juhtuvast kihist ja emiteerivast kihist Katood, mis võib olla olenevalt OLED-i tüübist läbipaistev Pinge tekitab elektronide liikumise juhtivalt kihilt emiteerivale kihile, millest jäävad järele augud. Need augud täidetakse elektronidega. Vabaneb energia, mille hulk määrab ära valguse värvi. Orgaaniliste kihtide alusele kandmise võimalused: Vaakum-termo-aurustumine kondenseerub õhukese kihina alusele. Aeganõudev ja kulukas.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Vool kulgeb ka läbi lahuste, kuid seal ei liigu elektronid, vaid ioonid. Et ioonid saaksid liikuda ühest lahusest teise, on lahused ühendatud soolasillaga U-kujulise klaastoru abil, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendi (joonisel üleval) skemaatiline tähistus: (-) Zn(t) | Zn2+ (vl) || Cu2+ (vl) | Cu(t) (+) (-) Zn(t) | ZnSO4(vl) | KClküllast. | CuSO4(vl) | Cu(t) (+) anood | lahus | sild | lahus | katood kus | tähistab eri faaside piire. Vasakul pool on esmalt anood, seejärel teised komponendid loogilises järjestuses. Galvaaniahelas on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool asuv katoodiks. Galvaanielemendi standardse emj. leidmine Elektromotoorjõudu mõõdetakse voltides. Redokspotentsiaale kasutatakse ka muude redokssüsteemide (näit. lahustes toimuvad redoksreaktsioonid) iseloomustamiseks. Mida suurema positiivse väärtusega on E0, seda
_ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V. Koguv kondensaator laadub läbi piirava takisti R, induktiivsuse L ja ja takisti R2. Tüürvõrele antav sünkroniseeriv impulss pingega +2000 V avab lahendajalambi. Koguv kondensaator Ck, laetud kuni 17 kV-ni, tühjeneb läbi ahela: kondensaatori vasakpoolne plaat, lahendajalamp, korpus, magnetroni anood (maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi kandevsagedusega 9.2...9,4 GHz. Sondeeriva impulsi pikkust lülitatakse ümber eelmodulaatoris. Väikestel kaugusskaaladel on sondeeriva impulsi pikkus 0.07 μs, suurtel 0,7 μs. Lühike sondeeriv impulss tagab suure eraldamisvõime, pika impulsi sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem.
vahelduuvvoolu. Kuuna juhtivu ust põhjustav avad igasugu used ioonid d, siis selekktiivsus on peaaegu I don't want to know the answers, I don't need to understand olematu (v.a. kui eelneb kromatograafiline eraldamine). Konduktomeetria rakendused: ioonkromatograafi detektor, vedelike karakteriseerimine. 86. Galvaanielemendi ehitus. Anood ja katood. Anoodil toimub oksüdeerumine, anoodprotsess: Cu->Cu2+ + 2e-. Katoodil toimub redutseerumine. 87. Selgitada elektroodipotentsiaali mõistet. Elektroodipotentsiaali sõltuvus kontsentratsioonist. Nernsti võrrand. Mida nimetatakse standardseks elektroodipotentsiaaliks? Elektroodi potentsiaaliks nimetatakse ühikulise laengu elektroodilt lõpmatult kaugele [ ] eemaldamiseks vajalikku tööd. = + ln
Elektrolüüsi põhiprotsessid: a) Na3[AlF6] ↔ 3Na+ + 2F- + AlF4- el-voolu toimel laguneb astmeliselt: → F- + Al3+ b) Al2O3ˇ ↔ AlO+ + AlO2- ↓ ↓ lagunevad el-voolu toimel: → Al3+ + O2- Mõlemast põhikomponendist a) ja b) moodustunud katioonid Al 3+ liiguvad katoodile (-), kus seovad elektrone: Al3+ + 3e- → Al0 Vedel Al koguneb vanni põhjale – KATOOD Anoodil: 2O2- - 4e → O2 (gaas) eraldub O2, mis reageerib (kõrge tº) anoodi materjaliga → CO ja CO2 – ANOOD Fluoriidid jäävad vanni (ei kulu) Vannides suur voolutugevus (100-250 kA) ja madal pinge (veidi üle 4V), tootlikkus kuni 1,2 t Al/ööp. Toor-alumiiniumi saamiseks kulub palju elektrienergiat (14-16 kWh/kg) Toor-Al (kuni 1% lisandeid): võib puhastada täiend. elektrolüüsiga jt. meetodiga Valatakse kangideks → profileeritud metall,
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Principle Cathode - emits electrons; Plate (anode) - receives the electrons; Grid - with negative bias voltagerepels some of the electrons and prevents them from reaching the plate, resulting in less current flow. A changing negative charge on the grid modulates the plate current. (vt. Joonis Katood 2) Joonis 2 Transistori tööpõhimõte Transistor: Three elements solid-state device for amplifying, controlling electrical signals. Principle. Current flows from emitter through base into collector; Switching - Base current on, collector current flows - Switching;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
