2008). Kuna SODA mudel on ruumiliselt konkreetne kasutatakse järgmiste lähteandmetega kaarte: • elupaigalaikude tüüp; • elupaigalaikude suurus; • elupaigalaikude asukoht; • loomade varjepaigad; • avalike teede paiknemine. Kõik mudelis kasutatavad kasutaja poolt määratavad parameetrid sisalduvad kolmes peamises lähteandmete kategoorias: 1) taustandmed, 2) puhkajad, 3) elustik. Taustandmed. Parameetrid sisaldavad järgmist informatsiooni: ajaline skaala, ruumiline skaala, keskkonna karakteristikud (asukoht, suurus ja elupaigalaikude tüüp, laikude karakteristikud, varjepaigad). 70 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Puhkajad. Parameetrid sisaldavad informatsiooni puhkajate kohta: alguspunkt, suund, tüüp, püsivus, tihedus, sagedus. Elustik
praegusele: ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud jpt loomad. Ka linnustik oli rikas. Neogeeni lõpul tulid inimlased ehk hominiidid. Neogeeni lõpul kliima halvenes, selle tagajärjeks ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt langes siiski järgmisesse uusaegkonna etappi ehk kvaternaari. III kvaternaar 2 miljonit aastat tagasi kuni praegu Mitu jäätumist e jääajad. Kujunes välja tänapäevane elustik. Uusaegkonna vanem osa e paleogeen jaguneb kolmeks ajastuks: 1. paleotseen alg 65 milj a tagasi 2. eotseen alg u 55 milj a tagasi 3. oligotseen alg u 34 milj a tagasi Teine periood ehk neogeen jaguneb kaheks: 1. miotseen alg u 24 milj a tagasi 2. pliotseen alg u 5 milj a tagasi Kvaternaar jaguneb: 1. pleistotseen alg u 2 milj a tagasi Jääaeg 2. holotseen alg u 10 000 a tagasi, jääajajärgne aeg, kestab ka praegu
Barrocali regioonis asuv Fonte da Benémola ja Rocha da Pena on kaitseala, mis sisaldab huvitava floora ja faunaga ökosüsteeme. 390 hektaril asuv Fonte da Benémola Querença ja Tôri vahel on laiaulatuslik ja mitmekülgne, seal on floora, mida tavaliselt Algarvest ei leia, samuti paljud eksklusiivsed loomaliigid, mida eriti kaitsta püütakse. Parima ülevaate saab kaitsealast spetsiaalsel matkarajal mööda Ribeira da Menalvat. Terav kontrast on orgude vahel, kus elustik on tüüpiliselt vahemereline, näiteks kasvab seal rosmariini ja lavendlit, kuid teisal on muldala tammede ja üksikute korgipuudega. Vesi sisaldab samuti rikkalikku elustikku, kuid eelkõige on tähtsaim loom saarmas. Väikestes koobastes jõekallastel elab kaks kaitsealast nahkhiirekolooniat. 111
veehoiuvõimet; · üleujutused, mille korral ei saa põllukultuure kasvatada (lammimullad); · muldade degradatsioon-liigtallamine, kaevandamine jne. Mulla eest hoolitsemine tähendab hea mullastruktuuri loomist, mulla bioloogilise aktiivsuse ja tootmisvõime säilitamist ja suurendamist. Hea mullastruktuuri eeldusteks on: · mulla orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet peavad tagama varustatuse toiteelementidega ja huumuse taastootmise; · mulla elustik peab olema arvukas ja aktiivne, mis kiirendab orgaanilise aine lagunemist ja muudab toitained taimedele kättesaadavaks; · juurtel peavad olema head kasvutingimused, mis ühtlasi soodustab taimekasvu. Hea mullastruktuuri saavutamiseks tuleb: · rakendada mullale sobivat viljavaheldust või külvikorda, arvestades maade kasutussobivusega; · anda mulda piisavas koguses orgaanilist ainet, vajadusel kasutada järel- ja vahekultuure;
Surnud elupõhine materjal 85 Juured 10 Mullaelustik 5 Mullaelustik (vt. p 3.1.1) Bakterid ja mikroobid 80 Vihmaussid 12 Muud makroorganismid 5 Meso- ja mikroorganismid 3 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju Toimiva mulla või kasvupinnase elustik koosneb silmaga nähtamatutest organismidest ehk mikroorganismidest (läbimõõduga alla 0,1 mm), mesoorganismidest (läbimõõduga 0,1 … 2 mm) ja makroorganismidest (läbimõõduga üle 2 mm). Mulla omaduste seisukohalt on olulisemateks mikroorganismideks näiteks bakterid, seened, mitmesugused algloomad ja vetikad. Nii näiteks võib 1 3 cm mulda sisaldada 90 miljonit bakterit, 200 tuhat seenorganismi, 5 tuhat ainurakset jt mikroorganisme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
