A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem.
· Kujunes lõplikult feodaalkord · Feodaalse killustatuse juude tekivad tugeva keskvõimuga riigid · Ristisõjad · Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed:
Kloostris pole kellelgi eraomandit, kõik kuulub ühiselt kõigile ja kõik peavad töötama nt köögis ja teenindama lauas. Teenindus vahetub iganädalaselt. Lõppeesmärk: pürigida taevasesse Jeruusalemma. NB! Kloostirelu pole kunagi määranud ainuüksi Benedictuse reegle. Peale selle on alati olnud reeglite täiendavad tavad ja eeskirjad ning ajastule kohandatud traditsioonid. Riietus: Kandsid musta värvi riietust. Esialgu ei pööranud benediktlased haridusele tähelepanu. Karl Suur andis välja vastava seadused, mis kohustasid kloostritel ka koole üleval pidama. Seal õpetati noviitsidele kui ka ilmikutele ladina keelt, lugemist ja kirjutamist. Hilisemalt ilmikute ja vaimulike koolid lahutati. Kloostrikoolid hakkasid alla käima 12. sajandi alguses. P. Columbanuse reegel oli lühem, kui Benedictuse kloostrireegel, koosnedes vaid kümnest peatükist. Esimesed kuus neist räägivad kuulekusest, vaikimisest, toidust,
Konstantinoopoli patriarhi Mikaeli ja põhjustas sellega Suure Kirikulõhe tekke. Benediktlastest sai 11. sajandil alguse uus ordu tsistertslased. Ordu rajati 1098. aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri. Prooviti elada nagu benediktiinid algselt, pöörduti tagasi füüsilise, eriti põllutöö juurde. Loobuti jumalateenistuse lisaelementidest, mida benediktlased olid sajandite jooksul teenistusele lisanud, säilitati vaid igapäeva hingepalvemissa lugemine. Tsistertslaste kõrval eristati ka premonstraatlasi ja viktorlasi, kes kandsid tsistertslastega sarnaseid aateid. Suureks juhtkujuks oli Clairvaux' Bernard, kes oli sarnaselt teistele mungaisadele pärit uhkest suguvõsast, kuid otsustas pühenduda askeetlikule elule. 10. Ida- ja Lääne kirikute suhted vara- ja kõrgkeskajal. Ristisõjad. Rüütliordud. 1054
Eeldatakse, et piiskop toomhärra on ülikoolis käinud, see avab uksed mitteaadlikest patriitsidele. Ka mittevabu vaimulikke, mõisnikel oma vaimulik, kes ta hingeõnnistuse eest hoolt kannab. Ka ühe ordu sees tuli ette erinevate kihtide rühmitusi. Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus. Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal. Kloostrid tekkisid Lähis Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
