Kooskõla kehtiva õigusega: määruse sisu peab olema kooskõlas temast kõrgema õigusjõuga aktidega ning kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtetega. Eesti õiguse üldpõhimõtteks on õiguspärase ootuse printsiip. KOV määrused on Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega võrdse õigusjõuga juhul, kui nad reguleerivad küsimusi, mis kuuluvad KOV autonoomsesse pädevusse (nn omaülesanded, KOKS § 22). KOV organite poolt neile seadusega pandud riiklike ülesannete täitmiseks antavad määrused peavad olema kooskõlas Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Valla- ja linnavalitsuse kui KOV täitevorgani määrused peavad olema kooskõlas volikogu kui KOV esinduskogu määrustega. Vastavus vorminõuetele: Määruse vorminõuded - määrus antakse kirjalikult. Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. Seda nõuet ei
ta koolis arg ja alistuv laps. Kooliklassist saab lapsele oluline rühm. Selleks, et laps saaks kogeda seda rühma positiivsena, peab ta valdama olulisemaid rühmas käitumise oskusi, nagu oma järje ootamine, loobumine, selle talumine, et ta ei saa kogu aeg olla tähelepanu keskpunktis ja rääkida, jagamine, oma poole hoidmine jne. Laps peab ka mõistma, et suurele hulgale antavad juhised puudutavad ka teda. Neid kõiki teadmisi õpib laps loomulikul teel, tegutsedes laste rühmas kodus, lasteaias või huviringis. Koolis vahetub vanema autoriteet õpetaja autoriteediga. Senini on isa olnud kuningas ja ema kuninganna. Nüüd on õpetaja maailma ihaldatuim, kaunim ja kõike teadvam. Laps suhtub õpetajasse paljuski kui vanematesse
kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 59 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel
kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 56 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel
Mitte ühegi katsega ei saa kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel