Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi.
Tõkestada röövkalade sisse sattumist. *Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel.
Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise (grading) vajadus tuleneb sellest, et osa kalu kasvab kiiremini. Sorteerimiseks (kuigi stressirohkeks) on kaks head põhjust: 1. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse, siis kasvus maha jäänud (vähe süüa saanud) kalad võtavad kasvus järele. 2
kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. 126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). On söödati erinev. Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. Mõjutab veetemperatuur (20-25 kraadi) ja sööda liik. 128 Päevane söödakogus Päevase söödakoguse määravad vee tempera tuur ja söödaliik. Maksimumkogus (4–5% kala kehamassist) antakse temperatuuril üle 18 °C.
söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets). Vastsete sööma õpetamiseks ja väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist
annaabi.ee 
