Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud
Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal. Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine. Jõgi voolab lläbi Mesopotaamia, kus tema vett kasutatakse suurel hulgal niisutamiseks. Seega kulub suur osa veest juba poolel teel Pärsia lahte. Keskmine vooluhulk Eufrati suudmes on 458 m3/s. Tigris algab Türgi kaguosa mägesedest 1150 meetri kõrgusel asuvast Hazari järvest. Jõe pikkuseks on 1900 meetrit. Pärsia laht on väga soolane võrreldes ookeaniga. Maailmamere keskmine soolsustase on kuni 35 promilli, siis Pärsia lahe soolsustase on kuni 40 promilli.
Uurimuse kolmas osa on analüütiline võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid. Islandi majandus 1 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 131-132 Island on 313 000 (andmed aastast 2008) elanikuga, 39 756 ruutkilomeetrine saar Põhja- Atlandis, mille pealinnaks on Reykjavik ning rahaühikuks on Islandi kroon. Tööjõulise elanikkonna hulka kuulub 180 000 kodanikku, kellest 70% töötavad teeninduses, 20% tööstuses ning 6% põllumajanduses või kalastuses. Riigi traditsiooniline meretööstus ja energiavarad on põhilised majanduse arengu ja kalatööstuse edendajad, moodustades ekspordist 37 %. Riigi teenindusharu hakkas kiirelt arenema 1990'ndatel aastatel ning eriti kiirelt edenes finantsteenindus
suurem Cité saar, mis moodustab linna vanima osa. Üleüldiselt on linn suhteliselt madal, kõige madalam kõrgus merepinnast on 35 meetrit . Pariisis on mitu prominentset mäge, millest kõrgeim(130 meetrit) on Montmartre. Kui välja arvata Boulogne'i ja Vincennes'i metsad, siis katab Pariis 86928 ruutkilomeetrit. Pariisi viimane territooriumi laiendamine 1860.aastal ei andnud ainult mitte tema kaasaegse vormi, vaid lõi ka kakskümmend munitsipaalüksust. 1860.aastast pärit 78 ruutkilomeetrine ala suurendati 1920.-l aastal napilt 86.9 ruutkilomeetrini. 1929.aastal lisati Bolougne'i ja Vincennes'i metsad ametlikult linnale, mis laiendas territooriumi tänasele 105397 ruutkilomeetrile. Pariisi tegelik demograafiline suurus või linnaala(unite urbaine) ulatub väljapoole linnapiire, suurendades linna kasvu idast ja kagust Seine'i ja Marne'i jõe ääres ning loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali.
vahel. Kuna karu liikus peamiselt videvikus, siis ei häirinud teda ka see, et u. 300 m kaugusel vanast õunaaiast oli kasutuses olev talu majapidamine ning veelgi lähemal kohaliku tähtsusega maantee. Ju siis Eesti karud on inimestega kohanenud ja oskavad hoole ja osavusega end nende eest varjata. Kahe aasta peale kokku saadud emase karu asukohapunktidest moodustus veidi üle 60 ruutkilomeetrine kodupiirkond. Mõnevõrra on ilmselt siin tegu ülehinnanguga, kuna esimesel aastal mõjutas karu liikumist raadiokaelustamisest põhjustatud okk, mille tagajärjel muutis karu kiiresti oma asukohta. Samuti mõjutab tulemust see, et kuna tegemist oli suhteliselt lühikese vaatlusperioodiga, oli kodupiirkonna arvutamiseks kasutatud asukohapunktide hulk väga täpse kodupiirkonna suuruse leidmiseks veidi tagasihoidlik
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar,
Selles referaadis on juttu Hiina köögist. Siit saab teada infot Hiina asukoha, Hiina köögi põhinõude, traditsioonilise Hiina toidusedeli, peamiste toiduainete kasutamise, tavade, erinevate söögikordade, köögikultuuride regioonide ja söömispulkade kohta. Samuti on kirjeldatud ka kuulsamaid Hiina toite ja lisatud ka mõned Hiina köögi retseptid. 3 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja
annaabi.ee 
