.............4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS....................................................................................7 AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID..........................................................................8 GALAKTIKATE RUUMJAOTUS.............................................................................................9 GALAKTIKATE TEKE............................................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12
paksune tähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. Päike asub süsteemi tsentrist (asub Amburi tähtkuju suunas) 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku ruumjaotusest. Galaktikate ruumjaotus Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Herscheli 5000 galaktikast oli juba juttu, suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva
Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus ja raadiokiirgus enne ps tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a. 9. Selgitage mõistet ,,universumi kärgstruktuur". Galaktikate ruumjaotus seda nim. Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem, mesilaskärg. Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. 10. Kasutades Hubble´i seadust, leidke galaktika kaugus, kui tema spektris paistab ioniseeritud kaltsiumi K-joon (393 nm) lainepikkusel 405 nm. Hubble´i konstandi väärtus on 100 km/ (s*Mpc) v=Hr 11. Kui kiiresti eemaldub meist kvasar, mille spektris paistab vesiniku joon La (lainepikkus =121,6 nm), lainepikkusel 425, 6 nm? 12
Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu mesilaskärg. Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi.
16. Universumi vanus ja tekkimine. Suur Pauk. Osakeste ja aine tekkimine, galaktikate teke. Umbes 13,5- 15 miljardit a. tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. 17. Universumi kärgstruktuur. Galaktikate ruumjaotus- see, kärge meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. 18. Milles seisneb antroopsusprintsiip? Sõnasta! See tähendab inimkeskset universumit, universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). Me näeme, tunnetame seda ja oskame sellest järeldusi teha.
väga väljavenitatud orbiite, nii et allsüsteemi kui terviku pöörlemine on vaevumärgatav. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Nende atmosfäärides on tõenäoliselt säilinud mälestus aine koostisest Galaktikas meie tähesüsteemi tekkimise ajal - vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente leidub seal ligi 30 korda vähem kui Päikese atmosfääris. Kuni 10% Päikese ümbruse tähtedest ei sobi hästi ei halo ega ketta allsüsteemi. Nende ruumjaotus meenutab samuti ketast, kuid see ketas on kuni 10 korda paksem, kui tavalisel kettal, mille tähed Päikese ümbruses enamuses. Seetõttu nimetatakse seda allsüsteemi paksuks kettaks. Seni on selge, et paks ketas koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid mitmete tema omaduste osas pole teadlastel veel täit selgust. Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist, kuid tema pöörlemiskiirus jääb ketta omast siiski
Tekib galaktika. Aktiivsed galaktikad ja kvasarid Kvasarid vanad galaktikatuumad. Pärinevad varasest universumist ja on maast ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga.
kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus – ja raadiokiirgus enne ps tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a. 8. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. – ühtlane; galaktikate „piiri“ ei ole. Galaktikad, galaktikaparved ja nendevahelised tühikud moodustavad kärje-või käsnataolise ruumilise struktuuri. Tänapäeva suurim kataloog sisaldab üle 2 mln galaktika. 9. Selgitage mõistet „universumi kärgstruktuur“. Galaktikate ruumjaotus – seda nim. Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks – on korrapäraste tühikute süsteem, mesilaskärg. Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. 10. Kasutades Hubble´i seadust, leidke galaktika kaugus, kui tema spektris paistab ioniseeritud kaltsiumi K-joon (393 nm) lainepikkusel 405 nm. Hubble´i konstandi väärtus on 100 km/ (s*Mpc) v=Hr 11. Kui kiiresti eemaldub meist kvasar, mille spektris paistab vesiniku joon La (lainepikkus
PILDIL: Galaktikate tekkimine Kui saaksime vaadata meie galaktikat mõnest teisest galaktikast , kust ta paistab serviti, näeksime Galaktika keskel olevat tuuma.See paistaks nagu kaks kokkupandud praetud muna, härjasilma. 20.Selgita mõistet ``Universumi kärgstruktuur``. Galaktikate ruumjaotus Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem.See on nagu mesilaskärg.Mõte selles, et joonsitada galaktikad paberile vastavalt polaarkordinaatidele, kus polaarnurgaks on näiteks käändenurk, raadiuseks aga punanihkest arvutatud kaugus.Et teist
röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus, maailmaruumi ehituse modelleerimine eriti suure lahutusega mudelites, korrelatsioonifunktsiooni uurimine, galaktikaparvede jaotuse võimsusspektri ja korrelatsioonifunktsiooni uurimine suurtel skaaladel, struktuuri tekke uurimine Universumis ja parvede võimsusspektri uurimine Press-Schechteri lähenduses, galaktikate ruumjaotus superparvedes ja tühikutes, galaktikate süvavalimite uurimine, kiiruste välja uurimine superparvede ja galaktikaparvede ümbruses, galaktikate evolutsiooni uurimine ja Linnutee modelleerimine. (8) Atmosfäärifüüsika osakond jaguneb 2 Taimkatte seire töörühmaks, kus uuritakse põhiliselt taimkatete ja veepinna optilist kaugseiret kui ka maakasutust ja selle muutusi. (9)
annaabi.ee 
