Õllesnäki tehnoloogiline skeem Külmutatud tooraine ülessulatamine sulatuskonteineris Tooraine transportimine lihalõikusest liha ettevalmistamisruumi , ruumitemperatuur 7°C...12°C Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis Keedusool, lisa- ja maitseained maitseainete ruumist Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis Termiline töötlemine universaalkambris Kerres: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Wemag: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min
Lühis 5,37 36,1 5,8 2,48 51,3 8,7 0,04 47,4 7,6 0,12 57,5 9,7 Tabel 1. Mõõtetulemused C6 K6 Ruumitemperatuur 22º 22º Kaitselüliti nimivool 6,24 5,92 Tabel 2. Nimivoolu parandus C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud 60 50 40 Rakendumisaeg, s
madalam lagunemistemperatuurist. B. polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel C. polümeeri termilisest stabiilsusest D. kuumuskindlusest Score: 0/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student Response Feedback A. õhurõhust B. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest C. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist D. vormimismeetodist E. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) Score: 3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student Response Feedback A. soojuspaisumine B. venivus C. viskoossus D. kahanemine Score: 3/3 29. Termoplastide sulatöötluseks nimetatakse? Student Response Feedback A. Termoplastist graanuli viimist kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul sulasse olekusse ja sissepritsimist vormi.
polümeeri pehmenemisest tempratuuri tõstmisel D. kuumuskindlusest Score:3/3 27. Polümeeri tugevus ehk vastupanu purunemisele oleneb? Student ResponseFeedback A. õhurõhust B. vormimismeetodist C. keskkonnast (ruumitemperatuur, niiskus) D. deformatsiooni liigist, suurusest, kestusest, sagedusest E. Polümeeri keemilisest ja füüsikalisest struktuurist Score:3/3 28. Kõige tähtsamaks sulapolümeeri omaduseks toote vormimisel on? Student ResponseFeedback A. viskoossus B. kahanemine
Peasümboli järel näidatakse enamasti voolepiiri ( Re ), arvväärtus N/ 2 m m Näiteks EN 10025-2 järgi on S235JR mittelegeerkonstruktsiooniteras (S), voolepiiriga Re =235N/ mm 2 , mille löögisitkust iseloomustatakse purustustööga (J), milleks on 27J määratuna temperatuuril +20 C o (R- ruumitemperatuur). Terase S355K2 voolepiir on 355N/ 2 o mm , purustustöö K=40J temperatuur -20 C . Teras E360 on masinakonstruktsiooniteras (E) voolepiiriga 360N/ mm 2 . (Valuteraste korral eelneb peasümbolile täht G, nt GS200 on konstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 200N/ mm 2 , GE300 on masinakonstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 300N/ 2 mm . MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KEEMILISE KOOSTISE JÄRGI
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid Soovitusi ja nõudeid eluruumide temperatuuri ja suhtelise niiskuse kohta võib leida nii erinevatest teaduslikest uuringutest kui ka määrustest või standarditest. Sisetemperatuur on peamine soojusliku mugavuse indikaator. Kerge kehalise aktiivsuse korral on neutraalne ruumitemperatuur talvel +22,0 °C. Eluruumidele esitatavate nõuete (VV määrus nr. 38) kohaselt peab õhutemperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC. Ruumitemperatuur üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga. Liiga kõrge
5.1.2.1 Sisekliimatingimused Korteri kütmine oli lahendatud keldrikorruse põrandkütte ja ahikütte ning avatud ruumiplaneeringu abil. Kuna ruumis, kus mõõtmised toimusid, otsest kütteseadet ei olnud, oli temperatuur talvel mõnevõrra madalam (vt. Joonis 5.7 vasakul) kui teistes uuritud puitkorterelamutes: keskmine sisetemperatuur talvekuudel oli +17,4 °C (min. +13,5 °C, maks. +24,5 °C). Kuna tegemist oli magamistoaga, võis madal ruumitemperatuur olla põhjustatud ka elanike soojusliku mugavuse harjumustest. Siseruumide niiskuskoormus uuritud korterelamutes oli suur: külmal perioodil (te <+5 C) oli niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) 7,3 g/m3 ja keskmine niiskuslisa 6,4 g/m3 (vt. Joonis 5.7 paremal). Niiskuslisa oli talvel ühtlaselt suur, niiskuslisa standardhälve külmal perioodil oli 0,6 g/m3. Suur niiskuskoormus võib olla põhjustatud puudulikust
annaabi.ee 
