arengulugusid, mis ei kõlba mõistuslike olendite tekkeks. Meid huvitab üksnes nende lugude alamhulk, mille järgi areneb mõistuslik elu. Mõistusega olendid ei pruugi üldse sarnaneda inimestega, sama hästi kõlbavad väikesed rohelised mehikesed. Tegelikult võivad nad isegi paremini kõlvata, sest inimrassi käitumise mõistuslikkuse astet ei saa hinnata eriti kõrgeks. Et mõista antroopsuse7 printsiibi võimsust, vaatame võimalike ruumisuundade arvu. Me võime punkti asukoha ruumis kindlaks määrata kolme koordinaadiga, näiteks laiuskraadiga, pikkuskraadiga ja kõrgusega merepinnast. Kuid miks on maailm kolmemõõtmeline? Miks ta ei ole kahe- või nelja- või mis tahes muu arvu mõõtmeline nagu ta on ulmekates? M-teoorias on ruumil üheksa või kümme mõõdet, kuid arvatakse, et kuus või seitse neist on kokku keerdunud väga pisikeseks, vaid ülejäänud kolm on suured ja peaaegu tasased (joon. 3.4).
Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI järgi areneb mõistuslik elu. Mõistusega olendid ei pruugi üldse sarnaneda inimestega, sama hästi kõlbavad väikesed rohelised mehikesed. Tegelikult võivad nad isegi paremini kõlvata, sest inimrassi käitumise mõistuslikkuse astet ei saa hinnata eriti kõrgeks. Et mõista antroopsuse7 printsiibi võimsust, vaatame võimalike ruumisuundade arvu. Me võime punkti asukoha ruumis kindlaks määrata kolme koordinaadiga, näiteks laiuskraadiga, pikkuskraadiga ja kõrgusega merepinnast. Kuid miks on maailm kolmemõõtmeline? Miks ta ei ole kahe- või nelja- või mis tahes muu arvu mõõtmeline nagu ta on ulmekates? M-teoorias on ruumil üheksa või kümme mõõdet, kuid arvatakse, et kuus või seitse neist on kokku keerdunud väga pisikeseks, vaid ülejäänud kolm on suured ja peaaegu tasased (joon. 3.4).
Teeme nii, et d näitab kaugust esialgse ja uue vaatenurga vahel. Ringjoone kaare pikkuse ja kesknurga vahel on järgmine seos Kuid süsteemiga midagi ju ei juhtu, kui me näeme seda erinevatest vaatenurkadest. Seega dA = 0 põhjal järgmiselt millest impulsimomendid ehk 103 Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm
Teeme nii, et d näitab kaugust esialgse ja uue vaatenurga vahel. Ringjoone kaare pikkuse ja kesknurga vahel on järgmine seos Kuid süsteemiga midagi ju ei juhtu, kui me näeme seda erinevatest vaatenurkadest. Seega dA = 0 põhjal järgmiselt 106 millest impulsimomendid ehk Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm
Teeme nii, et dα näitab kaugust esialgse ja uue vaatenurga vahel. Ringjoone kaare pikkuse ja kesknurga vahel on järgmine seos Kuid süsteemiga midagi ju ei juhtu, kui me näeme seda erinevatest vaatenurkadest. Seega dA = 0 põhjal järgmiselt millest impulsimomendid ehk 109 Viimane seos näitab meile juba impulsimomendi jäävuse seadust ehk See tähendab seda, et impulsimomendi jäävuse seadus tuleneb ruumisuundade samaväärsusest. Kuid laengute jäävuse seadused tulenevad mitmesugustest sümmeetriaomadustest. ( Lorents 1998, 257-263 ). 2.5 Ajatu Universum Seni on aeg eksisteerinud mineviku, oleviku ja tuleviku vormis. Kuid kui liikuda ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja esile kerkib ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm