Abstraktsionism ehk abstraktne kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid
EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Kuid ka pärast V.A. algust ei kadunud funktsionalism täielikult,
funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus, Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine. Vahelagede kandevõime määrab äärab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse (varem Lmaks~6m); 3 Kandvate pikiseintega hoone 4 2
Paljude neorenessansilike hoonete puhul on rõhutatud horisontaalset liigendust, mistõttu mõjuvad need hooned suhteliselt madalatena. Jällegi olid valdavad ebasümmeetrilised kompositsioonid, mis oli kasulik ka hoonete funktsionaalseks jaotamiseks elu- ja majanduskorpusteks. Huvitav ebakõla oli ka fassaadi ja siseruumide vahel: sümmeetrilise fassaadi taga võis olla ebasümmeetriline 5 ruumiplaneering ja vastupidi, mis oli tavaline kogu historitsismi perioodi vältel. Kõige paremad näited neorenessansist on Muuga (Joonis 4) ja Inju mõis (Joonis 5). Sajandi lõpus sai aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6), Uderna ja Malla mõis. Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja
ehitamise maksumust ning keerukust. Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutmisel. Hoone kande ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel. Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeem, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. Kandvate pikiseintega hoone kannavad hoone pikiseinad, ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba. Välisseinte ülesanne Tagada soojapidavus Katuse ja vahelagede koormuse vastuvõtmine Vahelagede kandevõime määrab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse. Kandvate põikiseintega hooned- koormusi kannavad hoone põikiseinad. Seda kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töötavad seina) ja liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega
Siiski valmis esimene funktsionalistlik elamu Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Siiski ei kadunud nõndanimetatud valge funktsionalism, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev
Õhk/vesi soojuspumpade kasutamine on puitkorterelamute juures võimalik. Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada hoovi poole ja varjata nii, et see ei rikuks miljööd ja oleks tagatud soojuspumba töötingimused. Soojuspumba valikul tuleb lisaks tema soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte. Puitkorterelamute ruumiplaneering ei ole sobivaim õhkkütte jaoks, kuna palju on väikeseid ruume, kus sooja õhu ringlus ei ole parimal moel tagatud. Puitkorterelamule soojusvarustuseks õhk/õhk soojuspumpadega peab arvestama iga korteri kohta vähemalt 1…3 soojuspumpa, mille välisosade mahutamisega tekib probleem. Soojuspumpade välisosasid ei ole ilus paigaldada tänavapoolsetele fassaadidele ja vaadeldavatele külgfassaadidele. Soojuspumba välisosi ei tohi kinnitada puitseinale, vaid
annaabi.ee 
