korrutisena. Jõud mõjub sellisesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur, sõltumata sellest, milline on anuma kuju ja palju vedelikku sellesse anumasse mahub Hüdrodünaamika Mittestatsionaarne ehk muutuv voolamine selline voolamine, milles voolamise kiirus U ja rõhk P sõltuvad mistahes vedeliku punktis peale ruumikoordinaatide ka ajast Statsionaarne voolamine voolamine, kus mistahes vedeliku punktis nii kiirus u kui rõhk p sõltuvad ainult ruumikoordinaatidest Voolu keskmine kiirus voolu keskmine kiirus on mahtkulu ja voolu ristlõikepindala suhe Vedeliku kulu vedeliku hulk mis läbib ajaühikus toru ristlõikepindala Voolamise pidevuse võrrand keskmise kiiruse ja voolu ristlõikepindala korrutis on konstant Laminaarne voolamine fluidiumi ühtlane voolamine, mille puhul vedelike kihid liiguvad üksteisega prallelselt ja ei toimu vedelikukihtide segunemist
tähistatakse lühidalt grad ja nimetatakse gradiendi leidmiseks. Seega F = -grad W p . (30) Gradiendi leidmine on vektori leidmine. Seepärast ei ole sõnale grad vektori tähist tarvis kirjutada, s.t. ilma vektori märgita on võrduse parem pool vektoravaldis. Seega, kui meil on teada mingis potentsiaalses väljas keha potentsiaalse energia olenevus ruumikoordinaatidest: Wp= Wp(x,y,z), siis võib jõu määrata sellest funktsioonist gradienti leides. Gradiendi leidmine sisaldab endas kolme osatuletise võtmist. Jõu kolm komponenti on nendega võrreldes vastandmärgilised. 1.3.4. Energia jäävuse seadus: Energia jäävuse seaduse kohaselt konservatiivsete jõudude väljas mehaaniliselt isoleeritud süsteemi koguenergia on konstantne. E=const
Talle mõjub gravitatsioonijõud, mis on suunatud taustkeha - koordinaatide alguspunkti poole. Sellist jõudu on lihtne kirja panna: . Sulgude ees olev liige (Newtoni gravitatsioonivalem) määrab jõu suuruse, sulgudes olev (ühik)vektor aga selle suuna. Et kohavektori suund on tõmbejõule vastassuunaline, tuleb ühikvektori ette miinusmärk. Näeme, et vaadeldavale (proovi)kehale mõjuv jõud sõltub ruumikoordinaatidest, st. tegu on jõuväljaga. Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga. Loeng 6 · Newtoni seadused pöördliikumise korral (II seadus tuletusega, punktmassi abil). Eraldame vaadeldavast kehast tükikese massiga dm. Sellele massile mõjub jõud dF, mis peaks panema tükikese liikuma jõu suunas kiirendusega .
Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused ginaaraja aegruumi, mis on kerapinnakujuline nagu Joon. 2. 10 Maa pind. Oletame, et imaginaaraeg vastab laiuskraadi- Klassikalises üldrelatiivsusteoorias erineb aja suund ruumisuundadest, sest aeg võib kasvada üksnes piki vaatleja arengulugu, erinevalt ruumikoordinaatidest, mis dele. Siis võiks imaginaarajas kulgev Universumi aja- võivad nii kasvada kui ka kahaneda. Seevastu on kvantteooria imaginaaraeg sarnane ruumisuundadega:lugu saada alguse lõunapooluselt. Pole mõtet küsida: ta võib nii kasvada kui ka kahaneda. ,,Aga mis oli enne algust?" Aeg enne algust on
Aja suund Vaatleja elukäik Valguskoonused Joon. 2. 10 Maa pind. Oletame, et imaginaaraeg vastab laiuskraadi- Klassikalises üldrelatiivsusteoorias erineb aja suund ruumisuundadest, sest aeg võib kasvada üksnes piki dele. Siis võiks imaginaarajas kulgev Universumi aja- vaatleja arengulugu, erinevalt ruumikoordinaatidest, mis võivad nii kasvada kui ka kahaneda. Seevastu on kvantteooria imaginaaraeg sarnane lugu saada alguse lõunapooluselt. Pole mõtet küsida: ruumisuundadega: ta võib nii kasvada kui ka kahaneda. ,,Aga mis oli enne algust?" Aeg enne algust on määramatu, samuti nagu pole midagi lõunapoolsemat lõunapoolusest.
kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. LAINEVÕRRAND Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd Siinuslaines sõltub osakese võnkefaas lisaks ajale ka asukohast (ruumikoordinaatidest): mistahes kahe osakese faasinihe on võrdeline nende osakeste vahelise kaugusega. , ehk . Võtnud tuletise, saame 17 HELI KIIRUS Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse korrutisega:
annaabi.ee 
