Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Seetõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – tavaarenguga lapsed kooli minnes üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega ja ÜÕR lapsed kooli minnes ei orienteeru selgelt ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Kompimistaju
Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Selletõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – laias laastus tavaarenguga lapsed, kes kooli lähevad, nad üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega lapsed, ÜÕR lapsed kooli minnes üsna selgelt ei orienteeru ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus
m( x´,0,0 ) = m( t ) ehk ( x´,0,0 ) = ( t ). See on ainult keha m suhtes vaadatud. Keha m asub siis esimesel joonisel K´ suhtes m( x´,0,0,t ). Kuna aeg võrdub t-ga, siis keha m suhtes tulevad teised kehad ( M, K ) niimoodi: I I I K´: M( x1´,0,0,t ) K: M( x1,0,0,t ) t=t K( x2´,0,0,t ) Sellepärast, et sellises ajahetkes ( t ) olid nad sellistes ruumikoordinaatides ( vaata I-st osa või vaata teist joonist ). See on nii ainult keha m suhtes. Keha M suhtes vaata aga esimest joonist. IV IV IV K: m( 0,0,0,0 ) K`: m(x´,0,0,t ) t 4 = t4 M( xf,0,0,t4 ) M( xg´,0,0,t4 ) K( x6´,0,0,t4 ) Keha m on rännanud ajas ( M ja K suhtes ) minevikku. Ajas saabki rännata ainult teiste kehade
m( x´,0,0 ) = m( t ) ehk ( x´,0,0 ) = ( t ). See on ainult keha m suhtes vaadatud. Keha m asub siis esimesel joonisel K´ suhtes m( x´,0,0,t ). Kuna aeg võrdub t-ga, siis keha m suhtes tulevad teised kehad ( M, K ) niimoodi: I I I K´: M( x1´,0,0,t ) K: M( x1,0,0,t ) t=t K( x2´,0,0,t ) Sellepärast, et sellises ajahetkes ( t ) olid nad sellistes ruumikoordinaatides ( vaata I-st osa või vaata teist joonist ). See on nii ainult keha m suhtes. Keha M suhtes vaata aga esimest joonist. IV IV IV K: m( 0,0,0,0 ) K`: m(x´,0,0,t ) t 4 = t4 M( xf,0,0,t4 ) M( xg´,0,0,t4 ) K( x6´,0,0,t4 ) Keha m on rännanud ajas ( M ja K suhtes ) minevikku. Ajas saabki rännata ainult teiste kehade
19 See on ainult keha m suhtes vaadatud. Keha m asub siis esimesel joonisel K´ suhtes – m( x´,0,0,t ). Kuna aeg võrdub t-ga, siis keha m suhtes tulevad teised kehad ( M, K ) niimoodi: I I I K´: M( x1´,0,0,t ) K: M( x1,0,0,t ) t=t K( x2´,0,0,t ) Sellepärast, et sellises ajahetkes ( t ) olid nad sellistes ruumikoordinaatides ( vaata I-st osa või vaata teist joonist ). See on nii ainult keha m suhtes. Keha M suhtes vaata aga esimest joonist. IV IV IV K: m( 0,0,0,0 ) K`: m(x´,0,0,t ) t 4 = t4 M( xf,0,0,t4 ) M( xg´,0,0,t4 ) K( x6´,0,0,t4 ) Keha m on rännanud ajas ( M ja K suhtes ) minevikku. Ajas saabki rännata ainult teiste kehade
annaabi.ee 
