idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti (nt. go või hiina male - hsiang tši). Tänapäeval tuntud male sai oma näo ja reeglistiku 13.-15 sajandil, kuid selle mängu eellugu ulatub vähemalt 6. sajandi Indiasse. Kuna algset päritolumaad ei ole võimalik küll kindlalt väita, on lisaks Indiale pakutud ka näiteks Hiinat ja Egiptust. Hetkel kõige tõenäolisemaks male eelkäijaks peetakse India malet ehk chaturangat. Chaturanga laual on 8x8 ruudustik. Sellele ruudustikule on kantud ka spetsiaalsed, kuid mõistatuslikud märgid, mis ei oma mängus mingit tähendust. Tänapäeval kantakse need sinna vaid traditsiooniliselt. Eestlasi ei saa just pidada lauamängude veteranideks, kuid vähemalt keskajast saati on ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on leitud ka Egiptuse vaaraode hauakambritest. Tänapäeval vanim teadaolev mängulaud (3x6 ruutu) pärineb 1909
Decrease Object Size Vähenda objekti suurust Original Size Originaalsuurus Best Fit to Width Parim laius Best Fit to Height Parim kõrgus Best Fit to Page Parimate mõõtmetega leht Extract Text Tekstist sümboli eraldamine Snap to Grid Ruudustikule napsamine Screen size Flipchart Ekraanisuurune tahvel 1024 x 768 Flipchart 1024 x 768 tahvel 1152 x 864 Flipchart 1152 x 864 tahvel 1280 x 1024 Flipchart 1280 x 1024 tahvel Custom Size Flipchart Harjunud suurusega tahvel Menu: Main Menu Menüü: Põhimenüü Menu: New Menüü: Uus
iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt. Nõlvadele, kraavidele mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. Samuti ei kasutata horisontaalide interpoleerimiseks punkte, mille kõrgus ei ole loomuliku maapinna kõrgus (näiteks kaevude kaante, tee äärekivide, teepinna punktide jne kõrgused) 15.4. Kuidas lõpuks saadakse topograafiline plaan? Konstrueerisin koordinaatide ruudustiku A4 paberile, andsin ruudustikule väärtused vastavalt mõõtkavale. Kandsin mõõdistamise aluseks olnud teodoliitkäigu punktid plaanile ristkoordinaatide järgi. Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kandsin plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. Horisontaalide interpoleerimiseks ühendasin lähimad punktid omavahel kolmnurkadeks, sain TIN mudeli horisontaalide interpoleerimiseks. Kolmnurkade saamiseks kasutasin vaid neid
tal võimalus neid teostada. 1940-ndate ja 1950-ndate aastate suurprojektide juures võttis ta mõned oma vanadest ideedest uuesti tarvitusele ja arendas neid edasi. Oma projektides kasutas Wright alates sajandi algusest süsteemi, mida ta kutsus nimega unit system. Süsteem seisnes selles, et arhitekt paigutas oma põhiplaanid paberile joonistatud väikestest põhiühikutes (ingl. k. unit) koosnevale ruudustikule. Kui preeriamajade perioodil olid need põhiühikud alati täisnurksed või 24 ruudukujulised, siis nüüd mängis ta järjest uute vormidega. Nii on 1936. aastast pärineva Hanna House'i (ka Houney Comb) aluseks kuusnurk; 1953. Aastast pärineva Bumer House'i aluseks aga romb. Wright nägi geomeetrilisei põhivorme erinevate ideede sümbolina. Kaks hilisemasse
Lognormaaljaotus 25. Tõenäosus- ja ületustõenäosuskõverad. Kui sagedusi ühest äärmisest väärtusest peale järjest summerida, saab integraalkõvera, mida nimetatakse ületustõenäosuskõveraks. Ületustõenäosuse arvutamine: Ületustõenäosuse pöördväärtus – korduvus periood Tr= 1/ p. Arvutuste usaldusväärsuse tagamiseks vaatlusreapikkus peab olema >50 aastat Kõik rea liikmed ning neile vastavad ületustõenäosused kantakse tõenäosuse paberile (ruudustikule, logaritmskaalaga). Andmereas ei pruugi olla veerohkeid või veevaesemaid aastaid, seetõttu õigema pildi saamiseks, võib kasutada teoreetilise tõenäosuskõverat. Vooluhulkade teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja rea aritmeetiline keskmist, variatsioonikordajat Cv ja asümmeetriakordajat Cs. 26. Korduvusanalüüs. Kumulatiivne sagedus. Esinemissagedus. Esinemissageduse periood: T on aeg aastates, mil etteantud suurus esineb ükskord N aasta vältel.
käitumuslike reaktsioonide ja erinevate muutujate vahel. Isendite esinemine/puudumine Teised meetodid põhinevad lihtsamal, liikide esinemise või puudumise ruumilisel analüüsil. Finney et al. (2005) uuris, kuidas inimeste rekreatiivsete tegevuste intensiivsus ja ulatus mõjutab rüüta (Pluvialis apricaria), kasutades 13 aasta andmeid. Uuring koosnes mitmest osast: • rüüda uuringud toimusid 2-8 päeva järel pesitsusperioodi ajal. Lindude asukoht märgiti ruudustikule kasutades ruutu küljepikkusega 100 m; • jälgimaks aja jooksul toimuvaid muutusi toimusid vaatlused 13 aasta jooksul; • rekreatsiooni koormuse mõju hindamiseks oli vajalik arvestada elupaiga tüübi ja pinnase mõjuga. Elupaiga kohta saadi andmeid aerofotodelt. Samuti hinnati iga võrguruudu keskmist gradienti ja kõrgust; • külastuskoormuse indeksitena kasutati külastajate kaugust peamistest radadest
annaabi.ee 
