TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits.
TUNNUSJOONED Malevitši loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid – kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must – elustuvad valgel taustal. Malevitši tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos „Must ruut valgel taustal“ (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega „Valge ruut valgel taustal“ (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab „ruudu vormi“ „lõuendi ruumist“ üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: „Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski,“ kirjutas Malevitš. 7
TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. KIRJANDUST
TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. KIRJANDUST Loe N
Côté-Jardin (ca 1931), P.Vera, J.- CH. Moreux. Koostanud: 166 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Staatiline kompositsioon "põrandavaibaga". Rõhutatud on kontraste: hele-tume, erinevad tekstuurid. Valge marmorkruus, muru, pügatud pukspuu - siksak-mustris, begooniatest raamistus. Peegelklaasist purskkaev ruudukujulises basseinis. Pügatud jugapuust skulptuurid, peegelseinad avardavad ja pikendavad ruumi. Piki seinu sõrestik, mille taga tume liguster vaheldus heleroheliseks värvitud seinaga. Mustad marmorpingid valgel kruusapinnal. Tachard Garden (1920-ndad), Pierre Legrain. Looduslikus stiilis aed on ümber kujundatud. Plaan nagu dekoratiivne raamatukaas. Maja jagab ristkülikukujulise krundi kaheks. Majast ülalpool on tarbeaed viljapuudega ja köögiviljaaiaga,