LIILIALISED RUUDILISED Laugulised maitsetaimedena Paljudest ruudilistest saadakse ja köögiviljadena. puitu. Sellised on näiteks flindersia, Liiliad ja tulpe kasvatatakse rohepuu ja koldpuu. silmailuks (harilik sügislill, kuningliilia, aedtulp, neitsitulp Leidub selliseidki, mille puidu jne). tihedus on suurem kui veel. Ruudiliste seas on hulgaliselt ravimtaimi. Leidub ka ilutaimi. TAVALISEMAD LIIGID EESTIS LIILIALISED RUUDILISED kuldtäht aedruut lemmelill Humalapuu Leseleht Ilutaimedena erinevad maikelluke tsitruseliste puud kuutõverohi Ussilakk lauk KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. Liilialised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Liilialised Organismide mitmekesisus. Kasutamise aeg 09.04.2014.
Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae)
● Tõusmed ilmuvad 2 nädala jooksul. ● Istutada vahedega 40 x 60 cm. ● Ühel kohal kasvatatakse kuni 5 aastat. ● Alates teisest kasvuaastast koristatakse saaki 2...3 korda suve jooksul (mai-juuni ja august-september). ● Noori võrseid saab tarvitada juba alates maikuust. ● Kuivatamisel soovitatakse lehed vartest eraldada ja kuivatada eraldi. 13. AEDRUUT • Lad. Ruta graveolens Botaailine iseloomustus • Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. • Mitmeaastane poolpõõsas. • Kõrgus 20...50 cm (1 m). • Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. • Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu. Botaaniline iseloomustus • Vars püstine, väheharunev, alusel puitunud. • Lehed rootsulised, paaritusulgjalt
kaltsiumoksalaadi kristallid (rafiidide või druusidena), alkaloidid, parkained jms. Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või skisogeenselt tekkinud õõnsust. Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel. Need esinevad näiteks ruudiliste (Rutaceae) sugukonna perekonnas tsitrus (Citrus) või kassinaeriliste (Malvaceae) perekonnas puuvill (Gossypium). Skisogeensed sekretoorsed õlimahutid esinevad eukalüptidel (Eucalyptus, sugukond mürdilised, Myrtaceae). Need tekivad ühe
epidermist ja subepidermaalsest kollenhüümist), mahlaseks mesokarbiks ning kivistunud endokarbiks ("luu"). Endo- ja mesokarbis leidub juhtkimpe. Vaarika (Rubus idaeus) koguluuvili koosneb üksikutest osaluuviljadest. Hesperiid (hesperidium), nimetatud ka pomerantsiks (aurantium), esineb ruudiliste (Rutaceae) sugukonnas tsitruse (Citrus) perekonnas. Vili areneb umbes kümnest viljalehest. Esineb tsentraalne marginaalne platsentatsioon. Vilja ümbritsev kollane kude -- eksokarp ehk flavedo koosneb kutiniseerunud epidermist ja tihedast subepidermaalsest põhikoest, milles esineb õlikäike ja kristalle. Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist.
annaabi.ee 
