Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”, soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. “Laulud eestiaegsetele meestele” (LR 1988) on tervikuna isikulis-rahvusliku enesetunde luule,
te tegelikult olete. Tahaksite olla hea (tark,andekas,ilus,tugev jne) , aga ometi pole päris selline. Või üldsegi mitte selline. Edasi järgnevad vaevarikkad püüded iseenda ümbertegemiseks , et ''rihtida end standardile vastavaks''. Lõppude lõpuks hakkab iseenda''närimine'', kaasnevad alaväärsustunne, häbelikkus, surutus, kõikvõimalikud kompleksid,rusutus. TARK MÕTE Olla hea see kulutab inimest väga (Mark Twain) KUST SAAB ALGUSE OMA EBATÄIUSLIKKUSE IDEALISEERIMINE ? Sellise idealiseerimisliigi avaldumise põhjust polegi nii palju. Ise seda soovimatta soodustavad meie vanemad,sugulased ja meie jaoks autoriteetsed inimesed (eba)täiuslikkuse idealiseerimise tekkimist:''sa pead hästi õppima , sellepärast sa
valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust "päeva mürgisest viljast", soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu "Kodu-käija" (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus "Punaste õhtute purpur" (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga "Ilus maa", mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. 2.1 Lasteluule Lastele on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: ,,Miks ja miks" (1973), ,,Mere ääres, metsa
Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste struktuurid muutuvad kompaktsemaks, luuletused kontekstiga tihedamalt seotuks, tekib allegooriline ja aforistlik mõtteluule. Uudse komponendina tema luules hakkab kaasa rääkima huumor. Seegi on tõend tema sotsiaalselt aktiivse luule muutumisest mitmekülgsemaks ja loomulikumaks. 1971.a. värsikogu “Etüüdid läiteks” on Traadi loomingus meeleoluliselt ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline eneseväljendus, rusutus ja surutis paisuvad kohati lausa leinalisuseks. Suure osa sellest kogust võib lugeda üldistava tähenduseta enesehaletsuse hulka. Valuliste eneseanalüüside tõukejõuks on elu bioloogilise kulu, hääbuvuse ja kaduvuse paratamatu äkktunnetamine, tingituna ka asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 119 Konflikt konflikti iseloomustavad ka jäine viisakus, mitterääkimine (boikott),informatsiooni andmisel kolmanda isiku kasutamine, passiivsus, rusutus, apaatsus (mul ükskõik) Konfliktil on kalduvus paisuda, muutuda võimsamaks. Seda iseloomustab kenasti järgnev skeem. Diskussioon, eri vaadete ja Arusaamade avalikustamine Vaidlus/polarisatsioon Eri seisukohtade eristumine, oma seisukohtade kaitsmine Allaajamine Minul on õigus, sinul ei ole õigus Negatiivsed (õelad) kujutlused
annaabi.ee 
