See tähendas et laevad sõidavad üksteisel piisavalt lähedal, et vajadusel osutada abi. Laevade vahemaa ei tohtinud seega ületada 0.2-0.3 meremiili. Tutsa lahkus sadamast esimesena, sest Russalka oli kiiremakäiguline laev. Mitmete asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutsalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks. Tutsa kapten pidas ohtlikuks aeglustada käiku, sest käigu vähendamisega oleks kaasnenud lainetus vastu ahtrit ja laev oleks võinud kergesti kaotada rooli ning ta otsustas sõita edasi samal kiirusel Russalkat järele ootamata. Tutsa jõudis õnnelikult Helsingisse. Nähtavasti rebisid tormilained maha Russalka luukide katted, vesi tungis laeva ja see uppus umbes poolel teel
Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa).
Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A
õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa).
liige. Suur osa Amandus Adamsoni loomingust on hoiul Eesti Kunstimuuseumis. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja
• Peterburi KA (A. F. von Bocki ateljees) • 1879-87 vabakunstnik Peterburis; 1886-87 Kunstide Edendamise Seltsi koolis puunikerduse õppejõud; 1901-04 A. Stieglitzi kunstööstuskooli õppejõud • 1887-91 Pariisis, kus tema kunstiline stiil küpses. • 1907 Peterburi KA akadeemiku tiitel. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele (ilusaimaks võib pidada 1906. aastal püstitatud “Russalkat”). • Alates 1918 elas Eestis Paldiskis. Siis telliti temalt monumente Vabadussõjas langenute mälestuseks. Stiili poolt salongirealist (levis Pariisis 19. sajandi viimasel veerandil, monumentaalplastikas nimetatud ka neobarokiks). Parimad teosed naisfiguurid, milles peitus kehavormide imetlus ja erootika. Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne aga mõnikord teatraalselt pealetükkiv. Valitses meisterlikult
annaabi.ee 
