· Munapart 60-65 · Lihapart 80-90 · Muskuspart 70-80 · Hani 120-200 · Pärlkana 45 · Vutt 12-18 · Jaanalind 1000-1600 Linnuliik Tapmisvanus, päevades Kanabroiler 42 Supikana >600 Kalkun (kerge) 100 Kalkun (raske) 170 Lihapart 49 Hani 110 Pärlkana 100 Tapasaagis, % = lihakeha/kehamass*100 Lihakeha (kael+rupsid+sisemine rasv) = rümp Toitainete saagis kehamassiühiku kohta Kehamass Liik Toodang, Kuivaine Valk Valk (KM) kg Kg/a % Kg/a % a 1kg KM Munakana 2 18 25 4,5 12,5 2,25 1,125 Munavutt 0,25 4,2 26 1,05 13,1 0,55 2,2
• osa margariine. valmistoidud, • Need tooted on tavaliselt rikkad ka küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu tuleks neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted. Vältida tuleks ka kananaha ja seakamara söömist. Taimsetes rasvades kolesterooli ei esine. Samas on kolesterool elutegevuseks vajalik, et organismis tekiksid sapphapped, suguhormoonid ja D-vitamiin. Samuti on kolesterool rakukoostises hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole
külmutatud toodete säilitusaeg just peenestatud, soolatud liha puhul. Pakkimata liha säilitamisaega vähendab ka kuivamine ning lõhna kadu. Veise veerandrümpade säilitusaeg on soovitavalt 6 kuni 23 18 kuud, maksimaalselt 24 kuud. Sea poolrümbad võivad säilida temperatuuril 18 °C mitte enam kui 8 kuud. Sealiha lühemad säilitusajad võrreldes veiselihaga on tingitud tema suuremast küllastumata rasvhapete sisaldusest. Tapasaaduste külmtöötlemine Rupsid tuuakse külmtöötlemisele pärast juhendite järgset töötlemist sorteeritult, pestult ja nõrutatult. Rupside külmtöötlemine võib olla · jahutamine 0--3 °C-ni, · külmutamine pärast jahutamist, · külmutamine 8 °C-ni pärast töötlemist, pesemist, nõrutamist Rupsid jahutatakse jahutuskambris miinus 1 kuni pluss 2 °C juures kuni 24 tunni jooksul või jahutustunnelis temperatuuril miinus 1°C kuni 4 tunni jooksul.
siirimise ja puuduliku termilise töötlemise järgselt võib tootesse jääda suur mälumisjääk. Peki lisamisel eraldi komponendina, tuleb segistis töötlemine läbi viia eriti hoolikalt, et pekitükid ka toote struktuuri seostuksid. Pekk peab olema tugeva konsistentsiga(selja, turja, või abapekk). Pasteet Pasteet on peenpeenestatud homogeenne toode, mis on reeglina valmistatud kuumtöödeldud lihast ja millel on määritav konsistents. Pasteedi tooraine (kollageenirikas liha/rupsid, maks) pestakse, siiritakse, puhastatakse ja keedetakse enamasti lahtistes kateldes kuni pehmenemiseni. Ühes katlas keedetakse lihatoorainet 3-5 tundi tundi ja teises kupatatakse siiritud ja eelnevalt 300…500 g tükkideks lõigatud maks 15..20 minuti jooksul. Keedetud liha jahutatakse, vajadusel eemaldatakse sellest kondid ja tooraine tükeldatakse. Kupatatud ja keedetud tooraine peenestatakse hunis 2…3 mm-ni ning
peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2...6°, säilitusaeg kuni 72 tundi (rümbad) ja 48 tundi (tükid). Külmutatud liha hoitakse temperatuuril mitte üle 18°, säilitusaeg külmutatud searümpadel 6 kuud, veiserümpadel 12 kuud ja lambarümpadel 10 kuud. 2.4. Rups Rupsid ehk vanema nimetusega subproduktid on liha kõrvalsaadused, loomade söödavad osad (siseorganid, lihalõiked, pea, saba, jalad), mis eraldatakse lihakehade töötlemisel tapamajades. Olenevalt looma liigist jagunevad need veise, sea, lamba jt. loomade rupsideks. Veise rupsid moodustavad kuni 24%, sea kuni17% ja lamba kuni 20% looma massist. Rupsid sisaldavad keskmiselt 70...80% vett, 9...18% valku. 2...14% rasva, 0,5...5% ekstraktiivaineid ja 1% mineraalaineid
annaabi.ee 
