hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992)
Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. KL-i liige ning korduvalt selle juht. Eesti Vabariigi valitsus andis 24. veebruaril 2003. aastal Hando Runnelile elutööpreemia. 1986. aastal tunnustati teda ka kui Eesti NSV teenelist kirjanikku. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule."
(60ndad Eesti kirjanduses; Slideshare Timo Arbeiter 2009) Arvamusi Runnelist ja tema loomingust Luuletaja Ave Alavainu: "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Kirjanik Teet Kallas Runnelist: "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Ajakirjanik Rein Veidemann loomingust: "Paistab kohe kätte, et ilmamaa on Runnelile midagi enamat kui maa ja ilm kokku. ." Poeet Ivar Sild Runneli luulest: "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja
trükiks ette valmistanud paljude kirjanike, näiteks Jaan Lattiku ja Hendrik Adamsoni loomingut. Veel on H.Runnel koostanud kogumikke, näiteks Konstantin Pätsi “Minu elu”, mõelnud välja laulusõnu erinevatele teatrietendustele, lugenud oma luulet ette ETV luulenurgas. Teda on tunnustatud ka mitmete preemiatega.1988. aastal tunnustati teda, kui Eesti NSV teenelist kirjanikku, Vabariigi Valitsus andis Runnelile 24.veebruaril 2003.aastal elutööpreemia, 5.detsembril 2012.aastal valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjaniku ala. Tema esimene luulekogu “Maa lapsed” sai Vilde- nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. Tema loomingus on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut nimetatakse päikeseluuleks ja alates 1970.aastast avaldatud loomingut saatuseluuleks. Nimetused
Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega. Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea
me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik kirjutised on just Runnelile omased. Sellest luulekogust ei oska oska otsida poeemi, sonetti või muud taolist. Kuna ta on taotluslikult kasutanud vemmalvärssi. Näiteks: /Rikkus on mis rahvust rikub, vaesus on mis vaimu sööb, ja see viin mis pääle tiksub, viimsed kurvad kellad lööb/. See luulekogu põhineb natuke uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. Kuid need on omavahel kokku sobitatud, et lõpp kokkuvõttes ei saagi öelda kas tegemist on poeemiga või mitte.
okupatsiooniajal, valmistamaks meid ette uueks võimaluseks. Aitas säilitada me lootust. Aitas koos teistega ära tunda hetke ja oli kohal, kui ta väljendatud unistustele anti iseseisvusega võimalus. Ent nagu poeetidega ikka, ei jää ta ajale võlgu (Metafoor) nüüdki. Kuulake. Kolm kolpa kolmes leeris ja kolme tuule peal, neil sõda aina veeres ei tahtnud rahu eal. -Need olid Eesti kolud. -Need olid Eesti olud. Mul ei ole siia miskit lisada. Tänavune kivikild kuulub Hando Runnelile, vastutus meie vabaduste hoidmise eest kuulub tänase päeva poliitikategijatele, aga ka kultuuritegijatele. Kultuuritegelaste liistud (Metafoor), nagu ikka normaalses ühiskonnas, võimaldavad väga hästi me vabadust testida, ka piire testida, sest vabaduse teine pool on ikka ja alati vastutus. Las olla ka tulevärki, aga mitte kunagi ainult tulevärki! Ilusat iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva!
sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000). Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Eesti Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2003 andis Eesti valitsus Hando Runnelile elutöö preemia(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm). Lugudesari Hando Runnelist on mõeldud nõnda, et tema kohta lugeda oleks ühtaegu huvitav ja õpetlik. See nõuaks pisut eelteadmisi, aga annaks neile lisagi: see, mis kirjutada on, pole populaarne elulugu, vaid sisevaated tema loomingusse niiviisi, et seda võib ka ülistada vaadetesse Runnelisse endasse, teistesse kirjanikesse ja luulesse üldse. Mitte ainult luuletaja
"Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik 26 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös
annaabi.ee 
