ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Käib Tartu Ülikoolis ja õpib bioloogia bakalaureuse 3.astet. On aktiivne osaleja Talveakadeemias. (26
1992/1993 oli Hando Runnel Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1993 oli tema tuSijoonistuste näitus. Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik Perekond Runnelid 6 1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. (Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama. Hando Runnelil ja Katre Ligil on kuus last: Klaus-Eduard Runnel, Henn Runnel, Simo Runnel, Kadri Runnel, Pille Runnel, Tõnu Runnel. Võib öelda, et nendest kõige kuulsam on Simo Runnel, kes sündis 1.mail 1977. Tema on läinud samuti vanemate jälgedes hakanud rohkesti tegelema ka luuletamisega. Ülevaade loomingust 7 Hando Runnel on arvanud luuletajana olemisest järgmiselt: "See on läbi su elu kestev enam-
tundub olevat jälle endine. Ma armastan asju Ma armastan asju sest asjad ei nuta sest asjad ei naera sest asjad on. Sest nendes on millegi õilsama läte ei nuta ei naera vaid lihtsalt on. Kui muu kõik on läinud ju üle käte siis asjad on armsad neis midagi on mis sellest ei muutu et läbi me käte on käinud ja käivad nad on mis nad on. Selle luuletuse juures on mul tunne nagu just siis oleks olnud Runnelil kurvem periood. Sellist luuletust võiks just kirjutada keegi, kelle süda on murtud ja räägib, et asjad on lihtsalt, ei tujutse, ei löö sust lahku vaid lihtsalt on. Nad ei muutu, nad on alati samamoodi head, olgu mis on asjad jäävad. Üks lapsesuu on lausunud Üks lapsesuu on lausunud, et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte, et ainus veider olevus on olnud Adolf Hitler
teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. Pilte Runnelist Hando Runnel 1965 Arvamus Koostasin referaadi Hando Runnelist. Sain teada, et ta on andnud välja väga palju teoseid nii lastele, kui ka täiskasvanutele, kus on ta elanud ja töötanud oma elu jooksul ning on loonud kirjastuse ''Ilmamaa''. Hando Runnelil on ka oma kodulehekülg ning sealt sain ma palju infot. Hetkel on ta ikka veel kirjanik ja tegeleb oma loominguga. Hando Runnel räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. ''Punaste õhtute purpur'' oli mingiaeg isegi keelatud, sest seal oli liiga teravalt toodud probleemid esile ehk rääkis tõest. Luuletustes on räägitud armastusest. Mõned luuletused on ka humoorikad, mis teevad tema loomingu huvitamaks.
Luntsist.1950.60. aastatel, siis kui Hando veel linna kolinud polnud, läks Aime tõesti iga päev lehmaga Runnelite üle tee asunud majast mööda mäest üles. Ning kaks last oli neil sel ajal juba ka. Kust mujalt ta sel ajal ikka teemasid sai, kui mitte siit, ütles Aime Lunts. Ärileht 1998 Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks. Hando Runnel on tahtnud endaks jääda. See «tema ise» on ligikaudu «konservatiivne liberaal», ettepoole vaatamine koos ajaloo ja tema vigade meelespidamisega. Niisugust erakonda Eestis pole, järelikult pole Hando Runnelil ka kuhugi astuda. Oma saamisloo ja sisu poolest on «Eesti mõttelugu» tegelikult poliitiline ime, sest ta
miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.htm). Lugudesari Hando Runnelist on mõeldud nõnda, et tema kohta lugeda oleks ühtaegu huvitav ja õpetlik. See nõuaks pisut eelteadmisi, aga annaks neile lisagi: see, mis kirjutada on, pole populaarne elulugu, vaid sisevaated tema loomingusse niiviisi, et seda võib ka ülistada vaadetesse Runnelisse endasse, teistesse kirjanikesse ja luulesse üldse. Mitte ainult luuletaja Viimased paarkümmend aastat, 19882008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks. Olles poliitiline küll juba varakult, on Hando Runnel jäänud ikka erakonnaväliseks või -üleseks. See on vabaduse küsimus: niipea, kui loov inimene on parteiliselt kallutatud, pole ta enam tema ise, sest ka temast võidakse teha tööriist. Hando Runnel on tahtnud endaks jääda. See «tema ise» on ligikaudu «konservatiivne liberaal», ettepoole vaatamine koos ajaloo ja tema vigade meelespidamisega.
Kaplinski alustab klassikalisest kõrgusest, tuleb argisus, tajume kõrgusest, et keegi lendab maale lähemale. Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli. Tuleb Tartusse tagasi. Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa. Kirjastaja roll tänaseni konkureerima teiste rollidega. Pikka aega olnud abielus luuletaja Katre Ligiga. 1965 Maa lapsed
Omanäoline. Raske leida eeskujusid. Isikupärane stiil. Iseloomustab see, et ei püüa maailma seletada. Annab kogetut edasi irooniliselt, sageli ka iseenda arvelt. Esineb rohkesti lõpetamatuid eituse seeriaid. Raske aru saada, kas ise poolt või vastu. Luuletuses pidev uus informatsioon, mõttekäik vahetub. Sageli väljajättelised laused, põimid erinevaid stiile. Kõnekeel, metafoor. Loob oma keele. Paljud luuletused said lauluks, eelkõige „Ruja“ esituses. Runnel ja Viiding- laulud. Runnelil rahvuslik, isamaaline. Üdil luulega mängimine, ei proovi luua pilti, nagu oleks tõe väldaja. 37 Juhan Viidingu nime alt ilmub kogu „Ma olin Jüri Üdi“, „Elu lootus“, „Tänan ja palun“, „Osa“. Kaugeneb irooniast, muutub ühemõttelisemaks (mitte täielikult) sõnastab argipäeva imesid, ja teisalt ka filosoofiline igavikuluule. Pilet 16 1
annaabi.ee 
