Üldinfo Asub : Ida-Aafrikas Pealinn : Bujumbura Pindala : 27 830 km² Riigikeeled : prantsuse ja rundi Rahvaarv : 8 390 505 Rahaühik : frank (BIF) Iseseisvus : 1.juuli 1962 Põllumajandus kivine maa Oma tarbeks kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi
INIMESTE OSAKAAL Vanurid 2,6% Click to edit Master text styles Second level Täiskasvanud 51,2% Third level Lapsed 46,3% Fourth level Fifth level RELIGIOON KEELED 67% kristlased (62% Prantsuse katoliiklased ja 5% Rundi protestandid) Suahiili 23 % põlisusundite järgijad 10% moslemid Burundi inimesed Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level
Enamik sellest protsendist elab Burundi pealinnas, neid on 605 000. 1.10 Linnad ja linnastumine Burundi koosneb 17. provintsist. Enamik Burundi rahvastikust elab linnades ja linnastumine jätkub. Kaart koos provintside ja linnadega on lisas. Seal on juures ka kümne suurema linna nimed ja rahvaarvu nendes linnades. Need arvud pärinevad aastast 2010 ning on reastatud kahanemise järjekorras. (Lisa 3) 1.11 Keeled Burundis on kaks ametlikku riigikeelt, nendeks on rundi ja prantsuse keel. On ka kolmas keel Swahili mida räägitakse Tanganyika järve ääres ning veel ka pealinna Bujumbura ümbruskonnas. Seda kasutatakse peamiselt kaubanduskeelena. 4 1.12 Etniline koosseis Burunid on rahvusete poolest väga mitmekesine. Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad
rahvastikus. Alumine rida näitab rahvastiku osa protsentides ja vasakpoolne näitab vanust. 7 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON Umbes 85% elanikest on hutud, umbes 14% tutsid ja ülejäänutest on enamik pügmeede hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust. Põliselanikud on batvad. Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Ametlikud keeled on rundi ja prantsuse keel, kuigi kõneldakse ka suahiili keelt. Rahvastikust 65% on katoliiklased, 26% protestandid, 5% tunnistavad Aafrika põlisusundeid, 3% on moslemid. Ateiste on 1%. 8 SUUREMAD LINNAD Suurim linn on pealinn Bujumbura. Nimi Rahvaar v 1 Bujumbura , Bujumbura Mairie 331 700 2 Muyinga , Muyinga 71 076
Nunnakloostreid ei asutatud ainult usulisest huvidest lähtudes ning olid peaaegu eranditult aadlinaiste ja vahel ka kuningannade loodud. Neid oli vähem ja need olid mungakloostritest vaesemad ja väiksemad. Kloostrite argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega. Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis. Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur
haigusteks on bakteriaalne kõhulahtisus, hepatiit A ja tüüfus. Samuti levivad malaaria, marutaud ja bilhartsioos. Suur enamus, 67 % elanikkonnast moodustavad kristlased, nendest 62% on Rooma Katoliku usku ja 5% on protestandid. 23% rahvastikust on põlisrahvaste usku ja 10% moodustavad moslemid. Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab.
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid
1 pudel punast veini tükisuhkrut Eemaldage õuntelt südamikud ja virsikutelt kivid. rummi või brändit Viilutage ja asetage kaussi. Valage peale konjak ja laske paar tundi tõmmata. Segage teised koostisained Valage punane vein boolinõusse, aseta risti üle nõu eraldi kaussi ja lasek ka neil paar rundi kaane all seista. kaks lusikat ja pane nende peale suhkrukuubikud, mis Segage siis kõik koostisained ühes boolinõus kokku ja on kange alhoholiha üle valatud. Süüta suhkrutükid lisage sidrunikoore spiraal. põlema ja lase aeglaselt veini sisse tilkuda. Lisa samal Soojad joogid ja kohvijoogid Bailey's Coffee 3cl konjakit
annaabi.ee 
